Читать книгу Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. I köide - Koostanud: Paul Rummo - Страница 30

30

1915

10. Barbarus Semperile

Galiitsia rindel, 3. juuni 1915.

3/VI. 1915.

Armas sõber!

Sinu kiri on pika reisimise järele sõjaväljale jõudnud.36 Tänan! Olen nüüd hariliku ilmakodaniku igapäise elu udaralt üsna võõrutud ja keset veristustalgu kaosi paisatud. Isegi kirja teel ei saa oma sõpradega enam ühenduses olla: posti olud on viletsa poole.

Endine elu on nagu läinud unenägu seitsme mäe taga ja hariliku toa seinte vaikuse asemel ümbritseb mind tuletorude lärm ja kuuli-pritside ragin nagu kiristaks ja ragistaks keegi raud hiiglahambaid ja ähvardaks Sind ära õgida kõige kontidega tükkis. Siiski, – sõda ei ole nii jäle ja kole kui kaugel-olejad arvavad. Olen 25/IV hakates alatasa lahingute piirkonnas olnud; 5–6 päeva sai üsna kaevikute läheduses töötada, kus kuulid kui põgenev mesilastepere urisesid ja ümasid. Pom-mide raksatused on kõrvale meeldivamad kui nende pisielukate vurin.

Nii siis – suvitad. Ja hää on nii kord täiesti üksi olla ja kõik aeg ainult oma huvidele pühendada; minu elu pahe seisab just selles, et üksiolemise pühadust sugugi maitsta ei saa, – oled nagu juhtumise viisi võõraste meesolevustega paari pandud, – natukene veidram veel kui abielu.

Sinu elu on muidugi täis põrniku ja libliku meeleolu – täieline vas-tand minu omale.

Olen Sulle väga tänulik, kui veel vaevaks võtad mõne epistli saata. Loodan et B. Linde mulle Maria Maarjamaa luuletuskogu saadab, nii pea kui ta trükist ilmub.37 Õigust ütelda ei ole mind veel ükski naispoet

36 Barbarus oli arstiteaduse üliõpilasena 1914. aasta sügisel mobiliseeritud sõjaväearsti kohusetäitjana I maailmasõtta.

37 Maria Maarjamaa varjunime all oli kavatsetud avaldada Marie Underi esimene luu-letuskogu. Sellest kirjutab Semper meenutustes „Kilde Marie Underi puhul“ järg-mist: „1915. a. kevadsuvi. Kaudseid teid pidi oli minuni jõudnud Maria Maarjamaa luuletiskogu käsikiri, kvardile ligidases kaustas, valgete kaante varjus, mida valge siidlindiga sai kinni siduda. Aga sees oli kõik tule ja kire värvi: värsid, mis hiljem