Читать книгу Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. I köide - Koostanud: Paul Rummo - Страница 33

33

1917

11. Semper Barbarusele

Tallinn, 26. juuli 1917.

26. VII –17.

Barbarus,

et Sa silmapiirilt ära kadusid, siis katsun Sind sel moel kätte saada, et selle kirja Pärnu saadan edasi saatmiseks.

Nüüd aga ei taha ma enne pikemalt kirjutada. Ainult ühte tahtsin Sulle teatada. Meil asus siin uus rühm, kõdunenud Noor-Eesti asemel, „Siuru“.38 Asutajad Tuglas, M. Under, Adson (anderikas Võru keeles luuletaja), Visnapuu, Gailit ja mina. Septembris tahame albumi „Siuru“ välja anda trüki ilustustega. Materjaal on suuremalt jaolt koos.

Et Sa silmaveerult ammu kadunud, siis ei osanud Sind keegi üles otsida. Kui see kiri vahest Sulle kätte jõuab, kirjuta viibimata ja saada albumi jaoks midagi.

Kui album ilmunud (kaastööd saatnud ja lubanud: Aavik, Alle, Grünthal, Gailit, A. Kallas, Adson, A. Tassa, M. Under, Tuglas, Tamm-saare, Visnapuu, mina jne.), tahame välja anda terve rida raamatuid (Artur Waldes’i üle, Beardsley, „Fraasid“, album „Form“ jne.).39

„Siuru“ asukoht: Tallinn, Pika jala torn, mille juba üürinud, ja mille parandamise boheemiurkaks oleme ette võtnud, sest tornis pole muu elanud kui tuvid, varblased ja pääsukesed.40

38 Noor-Eesti – kirjanduslik-kultuuriline rühmitus, kujunes Tartus 1905–1907, sai ava-liku organisatsiooni õigused 1912 ja hääbus I maailmasõja ajal. Rühmituse algatusel ilmusid viis „Noor-Eesti“ albumit, koguteos „Võitluse päevil“ (1905) ning ajakirjad Noor-Eesti (vt viide 4) ja Vaba Sõna (1914–1916). Tegevuse algul avaldasid mõnedki rühmituse liikmed (Gustav Suits, Friedebert Tuglas) revolutsioonilisi ideid, hiljem aga pühendati enam tähelepanu kirjandusliku vaatevälja avardamisele ja kirjanduse esteetilise taseme tõstmisele. Kirjanduslik ühing Siuru tegutses 1917–1920, jätkates Noor-Eesti rühmituse kirjanduskultuurilist uuendussuunda. Kirjas mainitud asuta-jaliikmetega liitusid hiljem August Alle ja Barbarus. Ühing andis välja kolm „Siuru“ albumit ja kirjastas oma liikmete teoseid.

39 Tuglase müstifitseeritud kriitiline essee „Arthur Valdes“ ilmus 1918. Teiste mainitud raamatute ilmumise kohta puuduvad andmed.

40 Seda seika on meenutanud Artur Adson: „Pikajala torni rentisin Siurule Tallinna linnalt kuue aasta peale ja andsin nõuetavaks kautsjoniks ühe sajarublalise vene rii-gilaenu paberi. Torni ristisime Siuru torniks ja lasksime Parikastel teha sellest fotosid, mis müügile läksid. Sellega see torniruumide klubiks muutmise afäär lõppeski, sest