Читать книгу Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. I köide - Koostanud: Paul Rummo - Страница 44
Оглавление44
mõndagi, aga adressi ei teadnud ta siiski. Nüüd Sinu kiri õigel ajal, mille pääle vastata katsun.
Esiteks Sinu küsimus, miks ma Fata Morgana N-E. kirjastada andsin?78 Siin oli paar põhjust: a) kogus on ¹⁄3 luuletusist N-E-s enne juba ilmunud, seega N-E-ga seotud ja b) kui ma talvel Tallinas olin, siis paistis, nagu ei oleks Siurul suurt lusti minu luuletuste kogu kirjastada ja minu kaastöö lubamine (nimekaardil!) jäi vastuseta. Jõudsin otsusele, et ma as-jata – poolvägisi – libuna end pakkunud olin selle kallistada, kes mind ei soovi.
Kui inimesel kehaga kaubeldes häbi ei ole, siis peaks hinge prosti-tutsioon meid vähe punastama panna, eks ole? Siis näis see nii... Nüüd, kus Sina paari ettepanekuga esined, siis tõuseb kahtlus, kas ma eksinud ei ole, või on Siuru uuele arvamisele jõudnud. On kuidas on, aga minu sõnust Vaba-Sõna artiklis79 peaks igal selge olema, et ma Siurulastega siis juba ühes laagris olin. Teiseks: Vastuseks ettepanekule, – Tallinas kunstinädalil ettekandjana-deklameerijana esineda, pean ütlema, et ma selle pääle eitavalt vaatan ja deklamatsioonis luuletaja ja luuletuste moonutamist näen; kunstitõsised luuletused saavad deklameerimisel profaneeritud ja ainult ebakunstilised on selleks sündsad. Luuletuse pääväärtus on – selle potentsiaalne vaikus, mitte aga foneetiline väl-jendus. Suitsi nõrk ja kunstivaene kogu „Elu tuli“ on deklameerijaist vändatud, kuna selle sama autori väärtustööd, niisama ka Sinu, pr. Un-deri, Visnapuu & Adsoni luuletused püünel „poogna lõikamiseks“80 ebakohased on. Luuletus rääkigu-laulgu ise, aga mitte autori suu kau-du. Severjanini katsed olgu naljakad paradoksid.81 Sellest pikemalt ehk Odamehes, kus ma siis ehk kaastöölisena esineda tohiks,82 olgugi et mu praktika aega tuntavalt kärbib. Teine luuletuste kogu on kevadeks
78 J. Barbarus, Fata-Morgana. [Luuletused. Kaas: A. Vabbe.] Tartu: Noor-Eesti Kirjas-tus, 1918.
79 Vaba Sõna – üldkultuurilise sisuga ajakiri, ilmus Tartus 1914–1916 Noor-Eesti ring-konna väljaandel. – Jutt on Barbaruse esseest „Estetiline käärimine“ (vt Vaba Sõna 1914, nr 3, lk 106–110 ja nr 4, lk 137–141).
80 Arvatavasti mõeldud: efekti saavutamiseks.
81 Viide Igor Severjanini tavale oma luuletusi poollauldes ette kanda. Barbaruse arva-mus Severjanini luulest on väljendatud essees „Estetiline käärimine“.
82 Ajakirjas Odamees (toim. Tuglas) Barbaruselt artikleid ei ilmunud, küll aga luuletusi.