Читать книгу Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. I köide - Koostanud: Paul Rummo - Страница 61

61

1920

24. Barbarus Semperile

Narva, 1. veebruar 1920.

Narvas, 1/II. 20.

Armas Asm! Minu osa Siuru finaalis on ka etendet, – viimane kirstu-nael on lööd; mina ei ole teda küll sünnitanud, aga matjana tuli mul figureeri. Ja kas ei ole enesepete kõik need ühingud ja rühmitused, kas ei ole parem, kui kirjanikud + kunstnikud isoleerit on ja igaüks rühma moodustab oma isikust. Meil ei ole teistega ühiseid ideesi, si-duvaid tendentse, mis kauem püsiks ja ilma selleta on ühing väärsün-nitus – täieline Missgeburt106.

Nii kaua kui Siurulasis ühine protestivaim püsis, lõi ühing laineid; nüüd on akadeemilised kalduvused üksikute ühinglaste seas Siuru ideo-loogiale kirstu ja haua valmistanud. Saab näha, kas toob kirjanikkude erinemine produktsiooni langu või tõusu kaasa?

Mind ei ole ühingud kunagi suutnud kaasa kisku, sest siis pead end ikka teatud tendentsiga siduma; ainult anarkiline rühmitus poliiti-lisel fundamendil püsiks ehk, aga siin ei leia meie rohkem seltsilisi.

“Penta“107 ei ole kuidagi mõeldav, me peame enne uuesti sündima. Minul on rahulolematus enesega suur ja „Katastroofid“108, mis mulle armsad olid, saadan kui võõra kogu trükki. Sinu „Jäljed liival“ käes; tä-nan! Ei ole neid aega saanud täielikult maitseda; põhjuseks.– töörohkus.

Sõbralikult tervitades

Sinu J. Barbarus.

106 Värdjas (sks).

107 Arvatavasti oli kavatsetava rühma nimetusena kõne all Penta eelmises kirjas loetle-tud viisikust lähtudes.

108 J. Barbarus, Katastroofid. [Luuletused.] (1919–1920.) [Kaas: A. Mülber.] Tallinn: Auringo, 1920.