Читать книгу Kaks armastuslugu - Kätlin Kaldmaa - Страница 10

SEE ON VALGE MAJA AJAST KÕIGE TÄHTSAM SÜNDMUS. Saan viieaastaseks. Aga mitte see ei ole tähtis. Tähtis on see, et oma viiendal sünnipäeval saan kingituseks Lõvi Lõrri. Ma ei tea, kui pikk ma siis parasjagu ise olen, juuksed on pikad küll ja keset tumedaid juukseid paremal küljel on üks pikk valge salk ja see ei ole kuidagi pleegitatud. See on päris päris. Ma ei tea, kui pikk ma siis parasjagu olen, aga Lõrr on umbes meetripikkune. Lõrr on selline suur karvane kollane elukas, kellel on jalas kollaseruudulised traksidega püksid, ja kui traksid liiguvadki, siis püksid on jalga kinni õmmeldud. Ta käpad ja kere ja nägu on erkkollasest plüüsist ja tal on mustad silmad ja ninaots ja vurrukohad ja kollased plüüsist kõrvad ja lakaks on tal kollased kunstjuustest lokid. Ta on absoluutselt täiesti võrratult imeline. Armastan teda esimesest silmapilgust ja temast saab mu kõige suurem sõber. Kas ja mida sel sünnipäeval veel kingiks saadakse, sellest ei ole mingit mälestust. On ainult Lõvi Lõrr.

Lõvi Lõrri nimi on loomulikult pärit Olivia Saare raamatust „Lõvi Lõrr ja jänes Jass“. Kõik meie tähtsamad loomad ja mänguasjad saavad nime raamatutest. Raamatud on maailma alustalad.

1 „Kõnelused tiigriga ja teisi jutte“, Donald Bisset, eesti k 1979 [ ↵ ]