Читать книгу Punuloogia - Linda Geddes - Страница 14

KÕHT nagu korvpall, ränk hommikune iiveldus, veidrad toiduhimud… kui vananaiste jutte uskuda, peaksid need sümptomid kindla peale poissi ennustama. Aga kas ükski neist äraarvamismängudest ka teaduslikku kinnitust leiab?

Uurime järele.

Naised, kelle kõhu kuju on korvpallikujuline, ootavad poissi

Naised, kelle punu on kõrgel ja hästi eenduv, ootavad poissi, seevastu lai ja madalal asuv punu ennustab tüdrukut – vähemalt nii rahvasuu räägib. Kuid Johns Hopkinsi ülikooli teadlane Janet diPietro uuris asja ega leidnud naise kõhu kuju ja selles areneva lapse soo vahel mingit seost.

DiPietro küsis 104 rasedalt, kummast soost last nad enda arvates kannavad, ja kas nende kõht oli nende arvates torpeedona ees või pigem puusade ümber laiaks valgunud. Intervjueerija analüüsis naiste vastuseid ja selgus, et nende kahe asja vahel oli vaid mõõdukas seos, viidates sellele, et kõhu kuju hindamine on üpris subjektiivne, ja lapse tegelikku sugu ei ennustanud õigesti kumbki hinnang.

Ränk hommikune iiveldus tähendab, et sa ootad poissi

Tegelikult on tõde hoopis vastupidine: kohutavate iiveldushoogudega tulevased emmed saavad tõenäoliselt tütre. 1999. aastal analüüsisid teadlased 8186 Rootsi naise andmeid, kelle hommikune iiveldus oli nii ränk, et nad tuli haiglasse panna, ning leidsid, et vaid 44,3 % neist naistest sünnitas poisi (võrreldes kogu elanikkonna 51,4%ga).

Arvatakse, et talumatus iivelduses on süüdi rasedushormoon HCG kõrgem tase tüdruklast kandva naise organismis. See on hormoon, mille tuvastavad rasedustestid, ja embrüo toodab seda raseduse algusjärgus, et hoida alal kollakeha. Kollakeha toodab omakorda teisi rasedushormoone, kuni platsenta on kasvanud piisavalt suureks, et juhtimine üle võtta. Keegi ei saa päriselt aru, miks naissoost loode seostub kõrgema HCG tasemega, kuid erinevusi on tuvastatud juba kuueteistkümnendal päeval pärast viljastumist ning need jätkuvad kogu raseduse jooksul. HCG võib küll hoolt kanda raseduse alalhoidmise ja edasiarendamise eest, kuid sellel on ka mõned ebameeldivad kõrvalmõjud – see võib muuta põie ülitundlikuks ning tekitada südamepööritust. Peagi pärast selle uurimuse ilmumist teadusajakirjas Lancet kirjutas Henrik Toft Sørensen Taani Aarhusi ja Aalborgi ülikooli haiglast ajakirjale ning väitis, et tema töörühma andmete kohaselt mõjutab sündiva lapse sugu ka naise perekonnaseis, sest üksikemadel sünnib vähem poisse. Nagu rootslased, leidsid ka Taani teadlased, et ränga hommikuse iiveldusega naistel sünnib suurema tõenäosusega tütar, kuid üksikemade puhul oli korrelatsioon veelgi tugevam. Raskekujulise hommikuse iiveldusega naistest sündis poiss 40 %-l üksikemadel, võrreldes 45%ga koos partneriga elavatel emadel ja 51%ga neist naistest, kes hommikuse iivelduse all ei kannatanud.

Loote südamelöökide sagedus ennustab lapse sugu

Üks raseduse põnevamaid hetki saabub siis, kui arst hoiab Doppleri ultraheliuuringu sondi su kõhu peal ja sa kuuled esimest korda oma lapse südamelööke. Kuna loote süda tuksub täiskasvanu omast palju kiiremini, võib see meenutada pigem hobuse kappamist. Vananaistejutt räägib, et kui loote pulss on kiirem kui 140 lööki minutis, on see tüdruk, kui aga aeglasem, siis poiss. Ent häda on selles, et loote pulss kipub raseduse jooksul langema, olles 8.–10.nädalal 170–220 lööki minutis ja raseduse keskel 120–160 lööki minutis, ning poiste ja tüdrukute pulsisagedusel ei tundu vähemalt raseduse algusjärgus erilist vahet olevat.

Ühes uurimuses mõõtsid teadlased ultrahelisondi abil 477 loote pulsisagedust enne 14. rasedusnädalat. Tüdrukute keskmine pulss oli 151,7 lööki minutis ja poistel 154,9, kuid see erinevus ei olnud statistiliselt oluline ning selle põhjal loote soo ennustamine ei oleks kuigi usaldusväärne.

Huvitaval kombel võib sünnitustegevuse ajal täheldada suuremat erinevust – siis tundub tüdrukute pulss tõesti poiste omast kiirem olevat. Põhjus on seni teadmata.

Veidrad toiduhimud tähendavad, et sünnib poiss

Selle seisukoha toetuseks ei ole kuigi palju tõendeid, kuid üks uurimus näitas, et poisslast kandvatel naistel on suurem söögiisu. Uurimuses registreeriti 244 raseda toitumisharjumused ja leiti, et need, kellel sündis poiss, tarbisid päeva jooksul 10 % võrra rohkem kaloreid kui tüdrukute emad. Probleem on aga selles, et väga raske on kindlaks teha, kas sinu näljatunne on suurem kui mõnel teisel rasedal. Ka uurimuse autorid ise tunnistasid, et erinevus ei olnud piisavalt suur selle põhjal lapse soo täpseks ennustamiseks.

Naised „lihtsalt teavad”

Naiselik vaist öeldakse suutvat nii mõndagi, sealhulgas ka määrata tulevase lapse sugu. Ja see võibki olla lapse soo ennustamiseks üks parimaid vahendeid. Arizona osariigis tucsoni ülikoolis palus victor shamas 108 rasedal oma lapse sugu ära arvata. 75 neist väitis, et neil on selle kohta kindel sisetunne või et nad nägid seda unes, ja 60 % neist arvas õigesti – mis on rohkem, kui huupi arvamise korral eeldada võiks. Kui teadlased jätsid mängust välja naised, kellel oli tugev eelistus poisi või tüdruku saamiseks, läks uurimusse jäänud 48 naise ennustus 71 % kordadel täppi. Paraku ei jõudnud see töö kunagi trükki, kuid annab ometi relva kätte naistele, kelle partnerid käivad vahetpidamata välja kentsakaid poisinimesid: „Kahju küll, kullake, aga ma lihtsalt tean, et see on tüdruk…”

Kui munarakk pesastub emaka paremal poolel, tuleb poiss; kui vasakul, siis tüdruk

See ei ole niivõrd vananaistejutt kui huvitav detail ühest teadustööst, mis 2007. aastal ämmaemandate internetifoorumisse postitati ja seal tulise diskussiooni käivitas. Kanada sonograafiaspetsialist Saad Ramzi Ismail väitis, et on ultraheliskaneeringut teinud 5376 rasedale ning leidnud, et see, millises asendis platsenta emakaseinale kinnitub, ennustab kindlalt, kas naisel sünnib poiss või tüdruk. Ramzi ütles, et 97,2 % meessoost loodetest kinnitub emaka paremale poolele ning 97,5 % naissoost loodetest vasakule. Kuigi Ramzi töö on koostatud teadusliku uurimusena, ei ole see ilmunud üheski kolleegide silma alla jäänud ajakirjas, mistõttu teistel teadlastel ei ole olnud võimalik tema meetodeid üksikasjalikult uurida. Ka ei andnud ta rahuldavat vastust selle kohta, miks platsenta asukoht lapse sugu mõjutama peaks. Ühes varasemas ameeriklaste läbi viidud uurimuses väideti, et platsenta eesasetsusega rasedad (seisund, mida nimetatakse placenta praevia) saavad 14 % suurema tõenäosusega poisi, kuigi ka selle nähtuse bioloogiline mehhanism on ebaselge. Üks võimalus on, et viljastumise aeg võib mõjutada seda, kuhu embrüo emakas pesastub (kuna on tõendeid, et vahetult ovulatsiooni ajal toimunud viljastumisest sünnivad poisid – vt 149. osa „Kas mingi nipiga on võimalik mõjutada tulevase lapse sugu?”) Kuid sama hästi võivad mees- või naissoost embrüote ellujäämist soodustada ka temperatuurierinevused emaka eri osades. 2010. aastal teatas Austraalia teadlaste töörühm sünnitusabis ja günekoloogias ultraheli kasutamise ülemaailmsel kongressil, et nad on püüdnud Ramzi tulemusi korrata. Nad registreerisid 277 naise platsenta paiknemise emakas ega leidnud ühtki veenvat tõendit, et sellel oleks mingi seos loote sooga.