Читать книгу Punuloogia - Linda Geddes - Страница 4

„KAS sa oled juba sütt söönud?” oli esimene asi, mida mu isa minult küsis, olles teada saanud, et ma olen lapseootel. Nii kummaliselt kui see ka ei kõla, tekib mõnel naisel raseduse ajal isu mineraalide, metallesemete ja koguni mulla järele – seda nähtust nimetatakse rasedusaegseks toitumishäireks. Mõne spetsialisti arvates viitab see rauapuudusele – kuigi on üpris küsitav, kui palju rauda võiks saada suutäiest söest.

2231 Briti naise uuringus väitis 31 % neist, et on raseduse ajal tundnud tavatuid toiduhimusid. Nimekirja tipus oli jää, teisel kohal süsi, seejärel hambapasta, looduslikud pesukäsnad, pori, kriit, majapidamisseep, tikud ja kummi. Üks mu naaber teatas koguni, et last oodates oli tal tahtmine süüa sigaretituhka. Paljudel neist nähtustest on teaduslikud nimetused. Pagofaagia ehk jää ja lume söömine on levinud ka Ameerika naiste seas; seal korraldatud uurimuses leiti, et seda tegi 18 % Georgia osariigi rasedatest, kusjuures kogused ulatusid paarist klaasitäiest jääkuubikutest kuni mitme kiloni päevas.

Mullasöömine ehk geofaagia on eriti levinud Aafrika maades, näiteks tansaanias, kus seda teeb kuni 60 % rasedatest. Eriti ihaldusväärne tundub olevat savirikas muld, kuigi selle asemel eelistatakse mõnikord näkitseda savinõusid. Teadlased on niisuguste toitumishäirete põhjusena välja pakkunud mitmesuguseid selgitusi, nende seas kultuurihoiakud, stressi leevendamine (umbes nagu sõrmeküünte närimine) ja lihtviisiline nälg. Mõned naised, keda on intervjueeritud nende toitumisveidruste teemal, ütlevad, et see aitab leevendada kõrvetisi ja iiveldust, ning sageli on valitud ained kõrge pH tasemega, mis võib soodustada maohappe neutraliseerimist. Enamikul naistel ei ole aga sellegipoolest aimu, miks nad ühte või teist veidrat asja süüa tahavad.

Levinud teadusliku selgituse kohaselt on nende naiste organismis puudus teatud toitainetest – näiteks raud, tsink või kaltsium. Olgugi et on sadu ja sadu teateid mulda ja muid veidraid asju ihaldavatest rauapuuduses naistest, on teadlaste analüüs näidanud, et mulla või savi seedimisel vabaneb rauda kaduvväike kogus. Aneemia ravimiseks ja ihade lõpetamiseks ei ole abi ka rauapreparaatide tarvitamisest. Mis veelgi hullem, savi ja mulla söömine võib raua ja muude mineraalainete imendumist soolestikus tegelikult hoopis pärssida. Kuid see, et muld aneemiat ei ravi, ei tähenda veel, et aneemia ei võiks tekitada mullaisu. „Võimalik, et oluliste mineraalainete puudus soodustab himu iga mineraalse maitsega aine järele,” ütleb Gibson.

Huvitav oletus on ka see, et savi söömine vähendab toidumürgistuse saamise võimalust. Mitmed uurimused on tõestanud, et mullas sisalduvad teatud ained võivad soolestikus baktereid, viiruseid ja toksiine siduda, takistades nende vereringesse imendumist. Mõned savi liigid suurendavad nähtavasti ka limaeritust soolestikus, tehes sooleseinte läbimise bakteritele raskemaks.

Miks naised jääd ihaldavad, jääb mõistatuseks. Kuna jää on sama krõmpsuv nagu kuiv savi või muld, on selle söömisel oletatavasti samasugune psühholoogiline mõju. Veel on arvatud, et jää söömine leevendab keele turset või valu, mis rauapuudusega sageli kaasneb.