Читать книгу Punuloogia - Linda Geddes - Страница 3

ANGELINA JOLIE IHKAS šokolaadi kaneeli ja tšilliga, Cate Blanchett tahtis marineeritud kurke jäätisega, Britney Spearsi kohta aga räägitakse, et tal tekkis tahtmine mulda süüa. Hiljutine uurimus veebilehel www.babycenter.com teatas, et ligikaudu 85 % vaadeldud ameeriklannadest tundis raseduse ajal vähemalt ühte kummalist toiduhimu. Umbes 40 % naistest ihaldas magusat, 33 % aga vajas soolaseid suupisteid. Vürtsikad toidud olid 17 % ga kolmandal kohal ning värsked puuviljad 10 % ga neljandal.

Rasedusaegsete toiduhimude kohta on tehtud üllatavalt vähe teadusuurimusi. Neis vähestes on omakorda leitud, et lapseootel naistel tekib sageli himu soolaste toitude järele ning üldiselt nende maitsetundlikkus väheneb, samal ajal muutuvad nad tundlikumaks kibedate maitsete suhtes.

Soolahimu võib tekkida selle tõttu, et verehulga suurenedes vajab lapseootel keha vedelikutaseme säilitamiseks veidi rohkem soola. Vastumeelsust kibedate maitsete suhtes on raskem seletada, kuid teadlased on oletanud, et see peaks naised mürgistest taimedest eemal hoidma, sest viimased on sageli kibedad (vt 3. osa „Mis põhjustab hommikust iiveldust?”).

Selle kohta, miks rasedad ihaldavad magusaid toite, võivad mõningaid vihjeid pakkuda uurimused maitse-eelistuste muutumisest menstruaaltsükli ajal. Tsükli teises pooles, kui progesteroonitase on kõrge, kasvab naistel isu süsivesiku- ja rasvarikaste toitude järele. Magusatele maitsetele on nad vastuvõtlikumad tsükli esimeses pooles, kui östrogeenitase on kõrge.

Kuigi raseduse ajal tõuseb kummagi hormooni tase, on progesterooni veres suhteliselt vähem kui östrogeeni, mis võib selgitada, miks naised ihaldavad magusaid ja rammusaid toite nagu kook ja šokolaad (või pigem mõlemaid korraga).

Paljud eeldavad, et inimene tunneb tungi nende toitude järele, mida keha parajasti vajab. Keegi ei ole seda rasedate puhul küll eraldi uurinud, kuid mõningad tõendid kinnitavad, et see võib tõsi olla. Leigh Gibson ja tema kolleegid Londoni Roehamptoni ülikoolist andsid oma katserühmale proovida kahe erineva maitsega suppi: üks sisaldas ohtralt valke, teine aga vähe. Mõni päev hiljem katset korrati, kuid enne kahe lõunasupi vahel valimist anti vabatahtlike ühele rühmale valgurikast energiajooki, teise rühma valgutarbimist aga piirati. Need, kes olid vähem valke saanud, ütlesid, et eelistasid valgurikast suppi ja sõid seda ka tunduvalt rohkem. Teisisõnu, kui keha valke ei saa, hakkab inimene alateadlikult eelistama niisuguse maitsega toite, mis sisaldavad ohtralt valke. „Tundub, et me suudame kiiresti õppida tahtma just neid toite, mis varustavad organismi parajasti vajalike toitainetega, näiteks valkudega,” nentis Gibson.

Samamoodi võib isu magusate ja rasvaste toitude järele kajastada suurenenud energiavajadust, kuigi Gibson hoiatab, et see võib olla tingitud ka emotsionaalsetest põhjustest, sest niisuguste toitude söömine pakub meile sageli suurt rahuldust. Seega, kui su keha kisendab jäätise järele, tasub ehk mõelda, kui palju sa sel päeval juba söönud oled, enne kui otsustad, et kõhutita vajab just nimelt ülirammusat šokolaaditükkidega koorejäätist.