Читать книгу Punuloogia - Linda Geddes - Страница 21

KASVAVAT kõhutitat eraldab välismaailmast paks rasva- ja lihasekiht, seega kulub aega, enne kui välistemperatuuri muutused temani jõuavad.

Kuid pikaajaline kuumas vannis või saunas viibimine tõstab sinu kehatemperatuuri, ja on tõendeid selle kohta, et kui loode on pika aja jooksul keskkonnas, mille temperatuur on üle 38 °C (eriti kolmel esimesel raseduskuul), võib see suurendada nurisünnituse ja sünnikahjustuste ohtu.

On oluline märkida, et enamik uurimusi, mis on seostanud kuuma vanni sünnikahjustuste või nurisünnitusega, ei ole nende kahe asja seoseid uurinud otseselt, vaid pigem jälginud naisi, kellel esines raseduse ajal pikemaid palavikuperioode (mida põhjustanud haigused võisid samuti raseduse kulgu mõjutada), või teinud vastavaid uuringuid loomadel. Kõige veenvamate tulemustega inimuurimus tuvastas kaks või kolm loote neuraaltoru kahjustust tuhande naise kohta, kes olid raseduse esimese kolmandiku ajal võtnud kuuma vanni, võrreldes normaalmääraga üks kahjustus tuhande kohta. Kuid see uurimus ei kajasta, kui soe vannivesi oli, või kui kaua naised vannis viibisid. Liiati küsitleti naisi vannivõtmise kohta alles pärast lapse sünnikahjustuse diagnoosimist, mistõttu neil võis tolleaegne vanniskäik teravamalt meeles olla kui tervete laste emadel.

Kui otsustad rasedana kuuma vanni võtta, soovitab Ameerika sünnitusarstide ja Günekoloogide Kolleegium mitte kunagi lasta oma kehatemperatuuril tõusta üle 39 °C. Kuna kuuma vanni temperatuur on üldiselt umbes 40 °C ja kehatemperatuuri sellele tasemele tõstmiseks piisab 10–20 minutit vannis olemisest, räägitakse lapseootel naistele sageli, et nad ei tohiks üle 10 minuti kuumas vannis või saunas olla.

Muidugi hakkab su kehatemperatuur langema kohe pärast vannist väljatulekut, ja ka mitterasedad naised eelistavad vannist või saunast välja tulla, kui olemine ebamugavalt palavaks muutub – märk selle kohta, et kehatemperatuur tõuseb. Kuid kuuma vanni võtmine raseduse ajal on eraldi teema: keha ülaosa ei ole harilikult soojas vees ja vett ei soojendata pidevalt, seega kulub kehal kuumenemiseks kauem aega.

Käivad ka niisugused kuulujutud, et raseduse ajal vannivõtmine võib tõsta nakatumise ohtu ja esile kutsuda ka nurisünnituse, sest vees olevad bakterid võivad tupe kaudu emakasse jõuda. Kuid raseda emakakaelas asuv tihke limakork eraldab emaka välismaailmast tõhusalt ja täielikult, mistõttu nakatumine ei ole kuigi tõenäoline. Mõned uurimused on vihjanud, et see võib suuremat ohtu kujutada, kui looteveed on puhkenud, kuigi tõendeid selle kohta napib (vt 49. osa „Kas ma võin pärast lootevee puhkemist vanni võtta?”).