Читать книгу Punuloogia - Linda Geddes - Страница 8

KÕHUTITAD kümblevad tõelises maitsete kokteilis, mis võib neile aegsasti õpetada, mida on hea süüa, kui nad lõpuks siia maailma popsatavad. Keele maitsenäsad hakkavad arenema 13.–15. rasedusnädalal, võimaldades lootel tuvastada lihtsaid maitseid nagu magus, hapu ja soolane, kuid paljusid keerukamaid maitsekombinatsioone, mida inimesed tunnevad, tekitavad toidust lenduvad molekulid, jõudes ninas asuvate retseptoriteni. Kõik need ained leiavad tee ka kõhutitat ümbritsevasse lootevedelikku, suuresti samamoodi, nagu maitsed imbuvad ka rinnapiima (vt 111. osa „Kas see, mida ma söön, mõjutab mu rinnapiima maitset?”). „Kui aine satub vereringesse, satub see ka lootevedelikku ja rinnapiima,” ütleb Julie Mennella, Philadelphias asuva Monelli Keemiliste aistingute Keskuse teadur, kes püüab oma laboris välja selgitada, kuidas inimesel tekivad teatud maitse-eelistused.

Kolme viimase raseduskuu ajal hingab ja neelab loode umbes liitri lootevedelikku ööpäevas – arvatavasti mitte niivõrd toitainete saamiseks kui sünnijärgseks ajaks valmistudes – ja suur osa sellest vedelikust läbib suus ja ninas asuvad lõhna- ja maitseretseptorid.

Mõned tugeva lõhnaga molekulid, näiteks väävliühendid, mis annavad küüslaugule iseloomuliku maitse ja lõhna, on nii intensiivsed, et kui võtta lootevedeliku proov naiselt, kes sõi küüslaugust toitu, võib ka sellest tunda küüslaugulõhna. Seega saavad sündimata lapsed väga hästi maitsta, mida nende emmed raseduse ajal söövad, ja see tundub neil ka meeles püsivat. Mitu uurimust on tõendanud, et imikutele, kelle emad sõid raseduse ajal ohtralt küüslauku või aniisi, meeldib nende lõhn juba esimestel päevadel pärast sündi – nad hakkavad seda tundes otsivaid või imevaid liigutusi tegema.