Читать книгу Me olime Eesti sõdurid - Mart Laar - Страница 10

Tehnikakool oli jagatud viide ossa – käsirelvaklass, suurtükiklass, pürotehnikaklass, elektrotehnikaklass ja motomehaanikaklass. Minu õppeained sel viimasel aastal olid tulejuhtimise- ja vaatlusabinõud, suurtükkide materjalosa, tankitõrje, laskemoona valmistamine, gaasiasjandus, ratsaväetaktika, sideasjandus, suuskratturitega seonduv, vooriteenistus, sõjapsühholoogia ja -pedagoogika, jalaväe laskeasjandus, kehaline kasvatus, ratsasõit, vene keel, saksa keel ning määrustike ja eeskirjade tundmine.

Eesti Vabariigi Sõjaväe Tehnikakool Tondil.

Distsipliin oli koolis kõva. Äratus oli kell 6.00, millele järgnes pool tundi võimlemist enne hommikusööki. Hommikused õppused algasid kell 8.00 ja kestsid kell 12.00 algava lõunavaheajani. Pärastlõunased õppused kestsid 13.00 kuni 17.00, misjärel tuli kaks tundi vaba aega. Õhtusöök oli 19.00, millele järgnesid sunduslikud ettevalmistustunnid, kuni saabus üleminek öisele valgustusele kell 22.00. Igal õpilasel oli üks 9 mm püstol ja 7.62 Vene jalaväe vintpüss, kaks padrunitaskut, välilabidas, gaasimask, teraskiiver, seljakott ja veepudel.

Vist 24. septembril seati õppeasutused häireseisukorda ja keegi ei teadnud selle tõelist põhjust. Keelati kooli piirkonnast lahkumine ja väeosadest Sv. Tehnikakooli juurde lähetatud kuuel kutseohvitseril kästi koolis ööbida. Umbes nädala pärast häire tühistati ja siis selgus ka selle põhjus. Suur idanaaber nõudis meie väikeselt riigilt „sõjalisi baase” tema julgeoleku kindlustamiseks ja rahu huvides anti talle, mida ta soovis. 10. oktoobriks olid kõik kolm Balti riiki N. Liiduga vastastikuse abistamise lepingutele alla kirjutanud ja oma sõrme kuradile andnud.

Õppetöö kulges ärevas meeleolus. Selle õppeaasta algusest hakkasid õpilased osa võtma Tallinna garnisoni vahiteenistusest, olles vahtkondade ülemateks Toompea lossis, Kadrioru lossis ja Kose-Lükatil, kus asus president Pätsi talu. Kõige raskem oli teenistus Toompea lossis sealse komandandi, kolonel E. Kanepi tõttu. Kui vahiparaadi ajal ei antud teatud käsklust tema poolt märgitud kivil sillutises ja ei tehtud vastavat pööret või mõõgavõtet, siis lasi ta vahtkonnal kõike otsast alata.

Lipnikud oma relvadega (H. Kubja toetab vastu puud, paremal E. Reiksaar).

Oktoobri teisel poolel hakkasid „lepingu alusel” N. Liidust saabuma sõjamaterjali ning punaarmeelastega täidetud pikad kaubarongid ja veoautode kolonnid. Neid nähes oli tunne, nagu ei jätkuks enam õhku hingamiseks.

Kui N. Liit 30. novembril Soomele kallale tungis ja kui venelaste pommituslennukid meie lennuväljadelt õhku tõusid, kutsus see esile vihkamist nende vastu. Populaarseks kujunes rindeteateid edastavate Soome raadiosaatjate kuulamine. Esialgsed uudised olid head. Hoolimata ülekaalukatest jõududest olid venelaste pealetungid peaaegu kõikjal peatatud või suurte kaotustega tagasi löödud.