Читать книгу Me olime Eesti sõdurid - Mart Laar - Страница 16

Prantsuse lütseum oli ilus ja moodne ehitis, mis valmis 1937. aastal ja võeti kasutusse sama aasta sügisel. Keldrikorrusel asus kooli riietehoid ja lasketiir kaliibriga 22 püssist ja püstolist laskmiseks. Esimesele korrusele viisid tänavalt pea- ja kõrvalsissekäigud. Peasissekäigu juures asus avar esik, kust vahekäigud läksid L-kujulisse hoonesse, millest üks käik väljus tagaõuele. Sellel korrusel asusid algkooli klassid. Peale klassiruumide asus hoone tiival ümarikus osas lasteaed. Teisel korrusel asusid keskkooli klassid umbes 10 ruumiga, väiksem saal, köök söögisaaliga (lasteaia ruumi kohal) majandusharu klassile, õpetajate ja koolijuhataja ruumid. Kolmandal korrusel asus aula – võimla koos duši- ja riietusruumidega.

Esimeste veokitega kohale saabunud õpilased hakkasid pärast veokite tühjendamist esimesel korrusel asuvatest klassiruumidest meile mittetarvilikke koolipinke ja laudu keldris asuvatesse riietehoiuruumidesse kandma, sest need ruumid olid määratud mõlemale kursusele magamis-, riiete- ja varustusruumidena. Teisele korrusele olid määratud ruumid Sv. Õppeasutuste ülemale, Sv. Tehnikakooli ülemale, käsundusohvitserile, kooli kantseleile, klassiülematele, lektoritele ja Kõrgemale Sõjakoolile. Õpetus toimus teisel korrusel asuvates klassiruumides. Toitlustamiseks kasutati teisel korrusel olevat kööki ja söögisaali seal leiduvate abinõude ja sisseseadetega. Pesemiseks kasutati kolmandal korrusel asuvaid duši- ja riietusruume. Õppeasutuste raamatukogu leidis esialgse asukoha keldris asuvas lasketiirus.

Uues asukohas oli esimeseks tööks magamisruumide korraldamine voodite, öökappide jms paigaleasetamisega. Sellele järgnesid riiete, relvade ja varustusruumide sisseseadmine. Õhtuks olid ruumid korda seatud. Hoovil oli veel kola, mille järgi ei olnud otsest vajadust ja mis pidi jääma ootama korraldavat kätt tulevikus.

Kui kõik tegevused olid lõppenud, oli taas aega toimuvale mõelda. Jõudsime otsusele, et vastastikuse abistamise lepingu allakirjutamisega oli kuradile sõrm antud ja nüüd haaras ta terve käe järele. Õpilaste enamik oli siiski arvamusel, et nüüd on suure naabri kõik soovid täidetud ja et peatselt võtab elu jällegi normaalse ilme. Kõige pessimistlikum oli leitnant J. Mõtsküla, kes nägi tulevikku väga tumedates värvides. Olles sündinud ja üles kasvanud Siberis, kust tema vanematel pärast Vabadussõja lõppu õnnestus kodumaale opteeruda, kinnitas ta, et tunneb kommuniste ja nende võtteid, ja arvas, et suuremad üllatused seisavad alles ees.

18. ja 19. juunil toimus üle maa kaitseliitlastelt ja eraisikutelt relvade ärakorjamine, mis möödus vahejuhtumisteta. Tallinnas koondati relvad Kaitseliidu majja Wismari tänava ja Toompuiestee nurgal.

Kaitseliidu relvade loovutamine.

Kuna ratsasõidu instruktor major R. Hindpere pidi saabuma ratsasõidu hindeid välja panema, tuli kooli tagaõuele jäänud kolavirnas veidi korda luua. Üks laud pühiti tolmust puhtaks ja sellele pandi mõned toolid juurde, kuna keegi ei teadnud, kuidas seda ratsasõidu eksamit seal saab õiendada, sest polnud hobuseid ega ka maneeži kasutada. Keegi õpilastest märkas muu kraami hulgas hobuse luukeret. Kuna see oli ainus ese, millel võis midagi ühist olla ratsasõiduga, tõsteti see lauale lähemale. Keegi teine leidis koli hulgas auto rooliratta ühes vardaga. Varda torkas ta luukere ribikontide vahelt läbi nii, et rooliratas jäi luukere turja kohale, kus see oleks ratsutajale hästi käepärast olnud. See sobis väga hästi oma kohale, kuna major Hindpere õpetas ratsasõidu tundides, et hobust tuleb ,hugi minna. Nii olid eksamiks kõik ettevalmistused tehtud. Varsti jõudis ratsasõidu instruktor kohale. Olles väga asjalik, ei pööranud ta tähelepanu luukerele, vaid võttis istet laua ääres ja alustas eksamiga. Esimene õpilane, lipnik R. Aardma, esines temale sõjaväe kombe kohaselt. Major vaatas talle teravalt näkku ja küsis: „Missuguse hobusega ratsutasite?” Kuuldes vastuses hobuse nime, sobitas ta selle mõttes õpilasega kokku, vaatas veel korraks õpilast ja pani hinde välja. Lühikese aja jooksul olid viimased hinded pandud ja nüüd võidi alustada lõputunnistuste väljakirjutamisega.