Читать книгу Me olime Eesti sõdurid - Mart Laar - Страница 21

21. juunil kell 17.30 esitas dr Johannes Vares-Barbarus, Ždanovi väljavalitu peaministri kohale, presidendile uue valitsuse koosseisu, mis ei leidnud kinnitamist, kuna kohtuministrina esines siin joodikust ja kokaiinikust advokaadiabi Boris Sepp. Dr J. Vares lahkus arvatavasti Ždanovi juurde endale uut kohtuministrit kauplema. Kell 22.00 oli tal teine audients ja nüüd kinnitas president N. Liidu survel uue valitsuse koosseisu. Koostati käskkiri ja president võttis dr J. Vareselt ametivande. Prof J. Uluotsa poole pöördudes tänas president teda rasketel aegadel sooritatud ennastsalgava töö eest.

Sidepataljon, mis oli 17. juunil sunnitud lahkuma oma kasarmutest, oli majutatud Raua tänava algkoolis. Kella 17.00 ajal sõitis kooli ette veoauto relvastatud meestega. Jõugu juht nõudis relvade mahapanemist, millest keelduti. Ülevõtjad ronisid autole ja sõitsid ära. Umbes poole tunni möödudes olid nad tagasi, kaasas soomusauto ja salk punaarmeelasi. Kahur suunati hoonele ja kaasasolev politruk kordas endist nõuet. Vahepeal saabunud korralduse kohaselt pandi relvad maha. Jõuk tungis meeskonnaruumidesse, relvad ja laskemoon kanti välja ja loobiti veoautodele. Üksuse valvamiseks jäid kohale kaheksa ülevõtjat. Südaöö paiku tuli raadiost teade uue valitsuse ametisse astumisest ja ülevõtjad lahkusid koolimajast.

Riidevarustuse kastide hulgast leiti mitu kasti relvade ja laskemoonaga. Üksus relvastati ja vahipostid pandi välja. Varsti saabus uus jõuk ülevõtjaid. Sel ajal kui kooli ees kaubeldi, kõlas lask, mis tabas vahipostil seisvat sõdurit. Hoonest avati tuli ja ülevõtjad tõmbusid tagasi. Kui neile saabus abiväge, piirati maja sisse ja algas lahing. Siis jõudis kohale uus kaitseminister, kindralmajor T. Rotberg, keda kogemata tulistati ülevõtjate poolt. Ta andis korralduse tulevahetuse lõpetamiseks ja relvade äraandmiseks. Ülevõtjad ladusid relvad, oma surnud ja haavatud veoautodele ja sõitsid koos punaarmeelastega minema.

22. juuni hommikul kogunes uus, N. Liidu poolt toetatud valitsus koosolekuks Toompea lossi edasist töökava välja töötama. Kui endise valitsuse ajal oli julgeoleku ja korra eest vastutav sõjaväeline vahtkond, siis uue valitsuse ametisse asumisel asendati see mässavast elemendist koostatud ja „Rahva Omakaitseks” nimetatud kaitsemeeskonnaga, kelle liikmed kandsid tunnusena vasakul käsivarrel punast käelinti valgete tähtedega RO, mida rahvasuu nimetas „röövlid omavahel”. Arvatavasti selle asutuse poolt teatati hommikul suurema koguse Sv. Tehnikakooli relvade olemasolust Toompea lossis. Kapten A. Kandre võttis endaga kaasa õpilasi II ja III kursuselt, et relvad ära tuua. Toompea lossis läks III kursuse õpilane lipnik V. Rea (Mathiesen), kes oli väga sarnane kommunistliku uue valitsuse liikme Neeme Ruusiga, Pika Hermanni torni ja vahetas vardas lehviva punase plagu Eesti rahvuslipu vastu. See lehvis seal, kuni Eesti oli Moskvas Ülemnõukogu poolt Nõukogude liikmesriigiks vastu võetud.

Sama päeva õhtupoolikul levis teade, et N. Liidu nõudel on Vabariigi President kindral J. Laidoneri Sõjavägede ülemjuhataja kohustest vabastanud ja määranud uueks armeejuhiks ratsaväe kindralmajor Gustav Jonsoni.

Mässajate poolt laiali saadetud õpilaste kooli tagas ilmumine võttis aega kolm-neli päeva. Tagasikutsumist korraldati teadaannetega ajalehtedes ja raadiosaadete päevauudiste osas. II kursuse õpilased ei rutanud kooli tagasi ilmumisega teades, et neil on kõik eksamid õiendatud ja nagunii pole koolis nende jaoks mingisugust tegevust ette nähtud. III kursuse õpilased tulid aga aegsasti kooli tagasi, et pooleli jäänud loengutest osa võtta ja eksameid teha.

Mõned päevad hiljem läksid kolm III kursuse õpilast, kellest üks oli lipnik A. Neito, treeningülikondadesse riietatult Tallinna Ühishaigekassa juurde ja võtsid selle lipuvardast maha lehviva punase lipu. Kojamees, kes selle lipu oli vardasse kinnitanud, jälgis nende tegevust ja hiljem nõudis nende meeste nimede avaldamist. See nõue jäi rahuldamata, kuid õpilasi karistati koduarestiga.