Читать книгу Me olime Eesti sõdurid - Mart Laar - Страница 14

Vahepeal oli õppetöö suurtüki- ja pürotehnikaklassides edasi läinud ja 15. juuniks 1940 olid kõikides õppeainetes suulised ja kirjalikud eksamid õiendatud. Ratsasõit oli ainus õppeaine, millel puudus hinne ja hinded selles õppeaines pidi välja pandama järgmise nädala ratsasõidu tundides. Kuna kõikides õppeainetes olid hinded olemas, taheti kooli lõpetamiseni jäänud aega kasutada ekskursioonidel viibimisega, et lähemalt tutvuda Tallinna garnisoni väeosadega ja tööstustega Tallinnas. Esmaspäeval ja teisipäeval, 17. ja 18. juunil pidime kavade kohaselt külastama Aegna ja Naissaare merekindlustusi.

Ent 1940. aasta juunis asus N. Liit otseselt ellu viima Balti riikide iseseisvuse hävitamist. Oma eesmärgi saavutamiseks demonstreerisid nad oma jõulist ülekaalu ega kohkunud tagasi rahvusvaheliste lepete rikkumistest ja mõrvadest. Parema ülevaate saamiseks tutvume nendel päevadel aset leidnud tähtsamate sündmustega.

13.–14. juunil isoleerisid N. Liidu mere- ja õhujõud ilma igasuguse etteteatamiseta Eesti välismaailmast. Reisiliiklus katkestati, saabuvaid ja lahkuvaid laevu uputati, sunniti tagasi pöörduma või interneeriti. Eralennuliinide reisilennukeid rünnati N. Liidu sõjalennukite poolt.

14. juunil tulistasid kaks N. Liidu SB-2 tüüpi sõjalennukit Soome lahe kohal alla Soome reisilennuki Kaleva, mis pidas ühendust Tallinna ja Helsinki vahel. Kõik lennukis viibijad uppusid. Üks N. Liidu allveelaev võttis oma pardale lennukis olnud posti.

15. juunil pidasid sõjalaevad kinni Eesti kaubalaeva ja viisid Paldiskisse, kus vastastikuse abistamise lepingu alusel asus venelaste merejõudude baas. 15/16. juuni ööl kaaperdati Vabariigi Presidendi mootorpaat, mis sõitis rannavetes Tallinnast Orule. Ühe N. Liidu laeva taha kinnitatult viidi see ära ida suunas. Pühapäeval, 16. juunil kell 14.30 andis N. Liidu välisasjade rahvakomissar V. Molotov Eesti saadikule Moskvas hr. A. Reile üle ultimaatumi, milles süüdistati Eesti Vabariiki sõjalise lepingu sõlmimises Lätiga ning koostöös Soomega, mis on sihitud N. Liidu vastu. Ultimaatumis nõuti prof J. Uluotsa valitsuse lahkumist ja uue, N. Liidule sõbraliku valitsuse moodustamist ning riigipiiride avamist N. Liidu täiendavatele sõjajõududele, et kindlustada N. Liidu ja Eesti vastastikuse abistamise lepingu täitmist. Vastus pidi olema esitatud samal päeval kell 23.00 Tallinna aja järgi. Ähvardati, et kui vastus ei ole esitatud antud ajaks, siis N. Liidu sõjajõududele antakse käsk riigipiir ületada ja kasutada relvajõudu vastupanu mahasurumiseks. Esitatud ultimaatumist informeeriti president K. Pätsi, kes viibis Oru lossis. Kahetunnise autosõidu järel oli Päts Tallinnas ja tema esimesed sõnad olid: „Nüüd on kõik läbi! Venelased tulevad sisse.” Kell 18.00 otsustati Toompeal Vabariigi Valitsuse koosolekul N. Liidu ultimaatum vastu võtta. Samal koosolekul esitasid valitsuse liikmed Vabariigi Presidendile lahkumissooviavaldused. President käskis sõjajõude, politseid ja Kaitseliitu sissetungivatele N. Liidu sõjaväeüksustele vastu mitte hakata.

Sama päeva õhtupoolikul anti Tallinna raadiosaatejaama kaudu edasi erakorraline teade, milles paluti vanemaid ohvitsere viibimata oma väeosadesse ilmuda. Sama teadet korrati valjuhääldajate kaudu Kadrioru staadionil, kus toimusid Balti päevade (14., 15. ja 16. juuni) pidustused, millest võtsid osa ka lätlased ja leedulased.

Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste juhtivad ohvitserid kogunesid õppeasutuste staapi, kus Õppeasutuste ülem kolonel K. Laurits informeeris kokkutulnuid N. Liidu poolt esitatud ultimaatumist ja sellele järgnenud sündmustest ja otsustest.