Читать книгу Me olime Eesti sõdurid - Mart Laar - Страница 15

Ööl vastu 17. juunit alustasid N. Liidu sõjajõud liikumist kahes suunas: lahkudes „baasidest” ja ületades riigipiiri Narva ja Irboska juures. Eesti okupeerimist teostas N. Liidu 10. armee järgmiselt:

 65. laskurkorpus – Tallinn.

 16. laskurdiviisi osad – Tallinn ja selle ümbrus.

 113. laskurdiviisi osad – Narva-Rakvere ümbrus.

 90. laskurdiviisi osad – Valga-Võru ümbrus.

 161. laskurdiviisi osad – Eesti-Läti piiril.

Eesti lennuväljadele paigutati 15., 35., 38., 53. ja 60. lennuväepolk. Kokku saabus lisaks „baasides“ asuvatele 25 000 punaväelasele Eestisse 90 000 N. Liidu sõdurit ja 10 000 laevastiku mereväelast. Sel hetkel oli Eesti sõjaväe arvuline koosseis alla 15 000 mehe. Sama päeva hommikul jõudis Sõjavägede ülemjuhataja kindral J. Laidoner rongil Narva jaama, et kokku saada Leningradi sõjaringkonna ülema armeekomandör Meretškoviga, kes ulatas kindral J. Laidonerile allakirjutamiseks lepingu, milles nõuti: 1. paigutusrajoone ja majutamist Punaarmeele, Eesti sõjaväe kasutada olevad kasarmud tulid loovutada mõnede tundide jooksul; 2. linnade telefonikeskjaamades N. Liidu sõjalise kontrolli rakendamist; 3. lubada osta Eestis toitaineid ja 4. Eesti sõjaväe koosseisu mittekuuluvatelt isikutelt relvade ära võtmist 48 tunni jooksul. Kokkuleppele kirjutati alla kella 16.00 paiku. Samal päeval saatis Laidoner ajalehetoimetustele ajalehtedes avaldamiseks sundmääruse, mille kohaselt oli keelatud:

 Igasugused rahvakogunemised ja koosolekud.

 Igasuguste teadete avaldamine N. Liidu täiendavate väeosade Eestisse saabumise kohta, eriti relvastuse ja asukoha suhtes.

 Sõjaväeüksuste pildistamine.

Kadetid käsutati oma koolist välja, et Punaarmeele ruumi teha.

17. juunil, kui hommikusöögilt kooliruumidesse tagasi jõudsime, käsutati kogu kooli õpilaskond kokku. Kooli ülem kolonelleitnant A. Simson tegi teatavaks, et N. Liidu survenõudmiste rahuldamiseks peame nelja tunni jooksul oma ruumidest välja kolima ja need Punaarmeele loovutama. See uudis oli nagu välk selgest taevast ja mõjus halvavalt. Kogu inventar ja varustus tuli ruumidest välja kanda ja autodele laadimiseks ette valmistada. Kolimise ragin ja kära summutasid esialgseid tundeid, kuid alateadvuses käärisid mitmed küsimused. Kuidas on olukord teistes väeosades? Kuidas on olukord teistes linnades? Kas kõik on loovutatud – meie maa, rahvas ja vabadus? Tulid meelde sündmused Austrias ja Tšehhoslovakkias, mis ei lasknud midagi paremat ennustada. Kui esimesed veomasinad saabusid, siis nende juhid rääkisid, et hommikul tööle minnes oli neid tänavatel kinni peetud ja kästud Tondile sõita.

Veomasinate laadimise ajal tühjendati ruumid kõigest, isegi lambipirne keerati pesadest välja. Varustuse ja kraamiga täidetud veokid veeresid Tondi teed mööda Tallinna kesklinna poole, Sv. Tehnikakooli uude asukohta, milleks oli Prantsuse lütseumi hoone Hariduse tänaval. Kui meie kasutuses olevad ruumid olid tühjendatud, alustasime II bloki idapoolses otsas asuva Sv. Õppeasutuste raamatukogu kolimist. Et vähendada edasi-tagasi käimist, moodustasime inimketi raamatukogust kuni veomasinani, kus raamatuid käest kätte ulatati. Sama meetodit kasutasime mahalaadimisel Prantsuse lütseumis, mis äratas tähelepanu jalakäijate hulgas, kes polnud veel teadlikud venelaste viimasest nõudmisest.

Ka ohvitserid pidid oma korteritest lahkuma. Kolonelleitnant A. Simsonil, kapten V. Villemsonil ja kapten A. Kandrel võimaldati ajutise peavarjuna kasutada Westholmi gümnaasiumi ruume Kodrese tänaval. Samasse oli määratud Õppeasutuste töökompanii meeskond.

Samaaegselt kolis Sõjakool Pärnu maanteele 20. linna algkooli hoonesse. Sama saatust jagasid teised Tallinna garnisoni väeosad, vahetades oma asukohta. Nii näiteks kolis Kalevi üksik-jalaväepataljon Tallinna Poeglaste Reaalgümnaasiumi hoonesse ja Sidepataljon Raua tänava algkooli hoonesse. Keskpäevaks olid Sv. Ühendatud Õppeasutuste ruumid tühjendatud, isegi „Valges Majas” asuv hobuse luukere, mida Hipoloogia ja Veterinaarteenistuse tundides kasutati, oli kaasa toodud ja ilutses Prantsuse lütseumi tagaõues. Kui kella 13.00 ajal viimaste veomasinatega Tondilt lahkusime, olid punaarmeelased juba Kadaka ja Linnu tänaval ootamas, et tühjadesse kasarmutesse asuda.