Читать книгу Sinu sõna: Mõtisklusi ja palveid aasta igaks päevaks - Meeli Ja Üllas Tankler - Страница 27

Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! (Lk 9:62)

Kõlbmatuks tunnistamine on ränk asi. Eriti siis, kui selle põhjus näib nii tühine olevat – lihtne tagasivaatamine, ei midagi enamat. Ometi võib see lihtne asi saada saatuslikuks. Loti naine vaatas kord tagasi seal, kus seda oli selgesõnaliselt keelatud teha – ja sinna ta jäigi soolasambana seisma. Tema teekond lõppes selle tagasivaatamisega.

Küsimus ongi ehk selles, et igale asjale on määratud oma aeg – ka tagasivaatamisele ja sellest hoidumisele. Kuni sa alles mõtled, kas ja kuidas oma kätt adra külge panna, võid ehk ka veel tagasi ja kõrvale ning kuhu tahes vaadata. Aga kui käsi on juba adra küljes, kui jalg on juba põllule astunud, kui vao sirge või kõver olemine sõltub sellest, kui otse sa oma pilgu hoiad, siis on tagasivaatamise aeg tõepoolest möödas. Siis on töötegemise ja edasiminemise aeg, mil kehtib Õpetussõnade nõuanne: „Pane tähele oma jala suunda, siis on kõik su teed kindlad!” (Õp 4:26)

Pühakiri õpetab meile suuri tõdesid ühelt poolt meie vabast tahtest ja teiselt poolt pühendumise sügavast tähendusest. Kui oleme omal vabal tahtel käe adra külge pannud, kohustab see pühendumise otsus meid edasiminekuks ja piirab omal kombel meie edasisi valikuid.

MT