Читать книгу Sinu sõna: Mõtisklusi ja palveid aasta igaks päevaks - Meeli Ja Üllas Tankler - Страница 32

Mis on inimene, et sa temale mõtled…? (Ps 8:4-10)

Nii kerge on ära harjuda oma eelarvamustega Jumala kohta. Mõned harjuvad ära mõttega, et Jumal on ju kõrgel ja kaugel ning temal pole minusuguse väikese inimesega miskit tegemist. Niisugused inimesed ei taha tüüdata Jumalat oma palvetega, mis ei tundu endale piisavalt suured ja tähtsad Kõigekõrgema poole pöördumiseks. Jääb mulje, et selline hoiak väljendab respekti Jumala suhtes. Aga võib-olla on selle taga hoopis resignatsioon või ükskõiksus.

On neidki, kes harjuvad ära mõttega, et Jumalale on inimese armastamine loomulik. Jumala hoolimist võetakse iseenesestmõistetavana. Nii kummaline kui see ka pole, Jumala armastusega on võimalik ära harjuda. Ma ei usu, et selline hoiak Issandale palju rohkem meeldib kui esimene, resigneerunud suhtumine.

Taavet annab selles laulus meile eeskuju, millise hoiakuga oma südames Jumala ette astuda. Tema retoorilises küsimuses on öeldud selge tõde selle kohta, kui hinnaliseks peab Jumal iga inimest („Sa tegid ta pisut alamaks Jumalast, ja ehtisid teda au ja austusega. Sa seadsid ta valitsema…” Ps 8:6-7) – ja ometi tuleb seda tõsiasja, et Jumal nõnda inimest armastab, igavesti imeliseks ja uskumatuks pidada („Mis on inimene, et sa temale mõtled…?”). Usk Jumala hoolivasse armastusse ja imetlev hämmastus selle tõe ees väljendab õiget arusaama inimese olemusest.

ÜT