Читать книгу Sinu sõna: Mõtisklusi ja palveid aasta igaks päevaks - Meeli Ja Üllas Tankler - Страница 30

Aga Jeesus ütles neile: „Neil ei ole tarvis ära minna. Andke teie neile süüa!“ (Mt 14:16)

Ime, mille Jeesus sooritas viit tuhandet meest viie leiva ja kahe kalaga toites, sai alguse sellest, et ta käskis oma jüngritel rahvahulka toita. Mõistagi polnud jüngritel selleks mingeid ressursse.

Niisiis, Jeesus annab jüngritele ülesande. Ülesannet on võimatu täita. Ja tegelikult lahendab Jeesus olukorra ise. Milleks siis niisuguse käsu andmine, mille kohta Jeesus isegi teab, et tal tuleb see probleem ise ära korraldada? Seega, kuigi Jeesus asja ise ära tegi, pidi tema esialgses käsus „Andke teie neile süüa!” kindlasti mingi mõte olema.

Tuleb märkida, et kõige selle juures on jüngrid siiski asjaosalised – mitte pealtvaatajad. Nad pole kõrvale jäetud. Näiteks oleks võinud Jeesus ju lasta taevast mannat sadada ja jüngrid oleksid imetlusega vaid vaadanud, kuidas leib näljastele inimestele sülle ja suhu langeb. Tundub, et kirjeldatud väga olulise kogemuse mõte seisneb selles, et kui Jeesus annab meile võimatuna näiva ülesande, siis ei tähenda see, et asi osutubki võimatuks. Antud ülesande puhul ei sõltu lahendus tihtipeale ei Jeesuse järelkäijate võimetest ega võimalustest. Jüngritel tuli tõepoolest endale teadvustada, et see, mida Jeesus neid tegema kutsub, on neile inimlikult ülejõu käiv. Aga järgnev kogemus pidi neile – ja peaks ka meile – osutama, et me võime saada osaliseks imedes, kus Jumal meile näitab, et tema hoolib ja suudab.

ÜT