Читать книгу Võit suhteprobleemide üle - Michael Crowe - Страница 12

Leinaperiood

Igale suhtele saabub ükskord lõpp, ühel või teisel viisil. Tänapäeva ühiskonnas kestab suurem osa abielusid siiski kuni ühe partneri surmani. Lesestumine võib erinevatele inimestele mõjuda väga erinevalt. Enamik leseks jäänud inimesi elab läbi teatud šoki- ja protestiperioodi, millega võib kaasneda ka omamoodi eitus, et kaaslane on tõepoolest surnud. Sellele järgneb enamiku inimeste puhul äge tundevalang ja igatsus surnud partneri järele, mille kestel teda idealiseeritakse ja kõiki koos läbi elatud konflikte ja erinevusi eiratakse. Lesk võib oma surnud kaaslase peale ka mõistusevastaselt vihastada, et teine suri ja tema juurest lahkus ning teda elus enam ei toeta. Aja jooksul asetuvad asjad harilikult oma kohtadele – leinav lesk omandab partneri kohta tasakaalustatuma vaate ja positiivne hoiak taastub. See võib avalduda kiindumuses teistesse pereliikmetesse, sõpradesse, uude kaaslasesse või huvialadesse.

Lõpuks suudab lesestunud partner oma kaotusega leppida ja elu läheb jälle igapäevastesse rööbastesse. Kogu protsess võib kesta kuid või koguni aastaid ja sageli nõuab lein lõivu ka leinaja terviselt. Hiljuti lesestunud naiste tervis on halvem kui abielunaistel ja nad pöörduvad sagedamini arsti juurde ka väikeste kaebustega. Ka psüühiliste haiguste osakaal on leskede seas kõrgem, peamiselt kimbutab neid depressioon. Lesknaisi jätavad partneri kaotusele järgneva aasta jooksul mehed suure tõenäosusega ükskõikseks, nad tarbivad liiga palju alkoholi, nendega toimub rohkem autoõnnetusi ja haigestumismäär südamehaigustesse ja vähktõppe on kõrgem. Lesestumisele järgnevatel aastatel need probleemid aegamisi taanduvad.

Pikaajaline või äärmiselt tõsine lein

Aeg parandab harilikult kõik haavad, ka partneri kaotuse, kuigi aeg-ajalt (sünnipäevadel, pulma-aastapäeval ja surma-aastapäeval) haarab kaotusetunne ja igatsus jälle võimust. Mõnikord võib lein kesta väga kaua, koguni mitu aastat, ning muutuda täiemahuliseks depressiooniks, mis vajab psühhiaatrilist abi. Lein võib avalduda ka teistsugusel kujul, näiteks täieliku sukeldumisena töösse või muudesse loovatesse tegevustesse. Mõned partnerit leinavad inimesed rajavad väga kiiresti uue suhte, et kaotusest rutem üle saada. See võib mõjuda positiivselt, kuigi eksisteerib ka risk, et uus suhe võib kiire arengu tõttu olla ebastabiilne. Sellel perioodil ei ole leinav inimene tegelikult emotsionaalselt valmis tegema oma elus kaugeleulatuva mõjuga otsuseid. Mõned inimesed on pärast leinaperioodi lõppu veendunud, et nad ei taha lahkunud kaaslast iialgi kellegi teisega asendada ning otsustavad jääda üksikuks. Niisuguses olukorras käitumiseks ei ole olemas õiget ega valet viisi, kuid kui inimene on teadlik rutakate otsustega kaasneda võivatest tagasilöökidest, on sellest palju abi.

Lahkukolimine või lahutus

Järjest suurem hulk suhteid lõpeb praegusel ajal lahkukolimise või lahutusega (vt 10. peatükk). See võib kergendust tuua nii ühele kui ka mõlemale partnerile ning üldiselt ei looda pärast lahutust sama partneriga uut suhet. Kuid paarisuhte lõpetamine ei ole kunagi lihtne. Paljud lahutuse läbi teinud inimesed (eriti need, kelle puhul lahutus toimus pigem partneri, mitte nende enda initsiatiivil), kogevad partneri surmaga võrdset suurt leina ning võivad läbida kõik ülalkirjeldatud leina staadiumid. Erinevus on aga selles, et endine lähedane kaaslane ei ole surnud vaid elus, ning võib olla inimese enda elust lihtsalt välja tõrjunud. Seetõttu on möödunud suhet raskem idealiseerida, nagu oleks ilmselt toimunud partneri surma korral, ja mahajäetud inimene võib tunda endise partneri vastu äärmist armukadedust ja viha, eriti siis, kui tal on käsil uus suhe. Lahutuse üleelamine võib mitmel moel olla hoopis raskem kui partneri surm, sest armastus ja kiindumus, mida inimene surnud elukaaslase vastu endiselt tundnud oleks, ei jätku enam samal moel.

Laste eest hoolitsemine

Pärast vanemate lahkukolimist või ametlikku lahutust võib tekkida probleem suhtest sündinud laste eest hoolitsemise järjepidevusega. Vanematel, kes ei suuda paarina koos elada, on raske täita ühiselt peenetundelist ja elutähtsat kaitsetute laste üleskasvatamise ülesannet. Just siis kuluvad marjaks ära mõned 11. peatükis esile toodud oskused ja omadused, kaasa arvatud kasuvanema roll – kooselu lastega, kelle uus elukaaslane on kaasa võtnud eelmisest suhtest –, ning oma endise partneri, laste ja uue partneri vaheliste suhete sidestamisoskus.

Lahutatud paari tervislik seisund

Lahutuse läbi teinud inimeste tervis muutub sarnaselt hiljuti lesestunud inimestele halvemaks kui abielupaaridel. Ka see langus ilmneb peamiselt esimestel lahutusele järgnevatel kuudel, kuid halvem tervislik seisund võib püsida veel umbes aasta. See rõhutab vajadust püüda abielu või partnerlust parandada, kuni see on veel elujõuline, ning loodetavasti aitab see raamat mõnel paaril oma suhte taas korda saada ning vältida lahutuse või lahkuminekuga kaasnevaid probleeme.