Читать книгу Võit suhteprobleemide üle - Michael Crowe - Страница 21

Sageli leiavad paarid end kordamas samu jutuajamisi või vaidlusi, jõudes välja taas samasse ebarahuldavasse lõpp-punkti. Tegemist võib olla näiteks vestlustega, mida iseloomustavad „sümmeetrilised“ reaktsioonid – üks partner ütleb midagi vaenulikku ja teine vastab talle samaga. See meenutab veidi kaevikutes sõjapidamist, kus mõlemad pooled hoiavad oma kahurväge laskevalmis ja tulistavad kordamööda. Peamine tunnusjoon on kordumine ja võimetus niisugusest vaidlusviisist välja murda.

Teine korduvat tüüpi tegevus toimub siis, kui üks partner kurdab korduvalt teatud negatiivse tundmuse üle (näiteks masendus või ärevus), teine aga püüab aidata. Mõnikord nimetame me seda „täiendavaks vastastikuseks toimeks” – paar püüab toimida nagu hooldaja ja patsient või lapsevanem ja laps. Ka sellest harjumusest on raske vabaneda, kui see kord suhte harjumuspäraseks osaks on muutunud.

Peaksin rõhutama, et ei sümmeetrilised reaktsioonid ega täiendav vastastikune toime ei tähenda iseenesest halba ega head. Kõik meie vastastikused teod on teatud määral sümmeetrilised ja teatud määral vastastikused, kuid toodud näidete puhul seisneb probleem selles, et sümmeetrilisus või täiendamine on korduv ning muutunud stereotüübiks, tuues suhtesse probleeme, millest on raske vabaneda.