Читать книгу Võit suhteprobleemide üle - Michael Crowe - Страница 9

Praeguses multikultuurses ühiskonnas näeme me rohkem segaabielusid ja kultuuridevahelisi liite kui eales varem. Rääkides eelnevatel lehekülgedel paari mõjutavatest välistest survetest tõin ma juba mõned kultuuridevahelised erinevused välja. Me elame suuresti ilmalikus ühiskonnas, kus erinevuste suhtes ollakse üha sallivamad, kuid mõnele paarile võivad kultuuritausta küsimused olla suureks stressiallikaks. Ei saa öelda, et me kõiki erinevate kultuuride vahel valitsevaid erinevusi läbinisti mõistaksime. Siin on oluline rõhutada, et ühtegi kultuuri ei saa vaadelda õige või valena, ülemana või alamana. Ometi arvan ma, et mõne olulisema kultuurilise erinevuse kirjeldus, millega ma kliinilises töös kokku olen puutunud, võib aidata nendega kaasnevat stressi paremini selgitada.

Lõuna-Aasia skeem

Lõuna-Aasia kultuuridel, olgu nende esindajateks siis hindud, moslemid või sikhid, on mitmeid üsna muutumatuid tunnusjooni. Abielu peetakse traditsiooniliselt pigem pere ja ühiskonna, mitte niivõrd üksikisiku vastutusalaks. Sageli korraldatakse abielu vanemate poolt. Traditsioonilisema meelsusega perekondades oodatakse naiselt, et ta hakkab elama koos mehe ja mehe vanematega ning alistub orjalikult mehe emale (vt Ahmeti ja Aisha juhtumit eespool). Lahutus ei ole hea toon ja lahutust tuleb selles kultuuriruumis tõepoolest harvemini ette. Selliseid reegleid ei järgi mõistagi mitte kõik Lõuna-Aasia regiooni pered ning läänelikuma meelsusega perekondades toimitakse paljuski samamoodi nagu Lääneriikide peredes. Konflikt võib esile kerkida siis, kui traditsioonilisest perest pärit inimene sõlmib liidu kas Lääneriigist või läänemeelsest Aasia riigist pärit partneriga. Olen näinud paare, keda kimbutavad sellises olukorras päris tõsised raskused.

Aafrika-Kariibi traditsioon

Aafrika-Kariibi traditsioon on Aasia omast üsna erinev: pere keskpunktiks on ema, isa aga ei pruugi ema ja lastega kooski elada. Naisele viidatakse sageli kui mehe „titeemale“, mitte aga partnerile või abikaasale. Mees muretseb harilikult perele ülalpidamisvahendid, kuid jätab laste üleskasvatamise peamiselt ema hooleks. Ka niisugune olukord on üsna äärmuslik ja tänapäeval kohastuvad paljud Aafrika-Kariibi perekonnad läänelikuma peremudeliga.

Aafrika perekonnad

Aafrika perekonnad kalduvad olema üsna traditsioonilised ja mehekesksed, sarnanedes selle poolest Lõuna-Aasia peremudelile, kuid ilma kaasneva ootuseta, et naine elaks koos mehe vanematega. Paljudes Aafrika peredes jätavad vanemad oma laste üleskasvatamise sugulaste hooleks, jättes põnnid koguni pikemaks ajaks Aafrikasse sugulaste perre elama ning reisides ise Läände, et omandada täiendavat haridust või end muul moel koolitada. Teise põhjusena loodetakse edendada tööalast karjääri.

Erinevast kultuuritaustast pärit partnerid

Ülal väljatoodud erinevuste põhjal on selge, et kahest erinevate traditsioonidega keskkonnast pärit paare ohustab kõrge erimeelsuste tekkimise potentsiaal. Eeldused, mida kumbki partner hea suhte, õige elamisviisi või lastekasvatusmeetodi kohta omab, võivad olla väga erinevad ka siis, kui partnerid on pärit samast kultuuriruumist. Kahtlemata on need veelgi suuremad siis, kui pärinetakse erinevatest kultuuridest, ning ainult kõiki teemasid avameelselt selgeks rääkides saab loota, et jõutakse teineteisemõistmiseni. Terapeudina, kes on töötanud paljude paaride ja peredega, olen ma mõnikord tõdenud, et niisuguste paaride vahel on hästitoimiva kompromissi leidmine üsna raske. Kui üks partner püüab elada rohkem Lääne moodi, teine aga keeldub seda tegemast, tekivad ju kohe ilmselged probleemid. Oluline on tunnustada neid erinevusi ja kuulata tähelepanelikult ära mõlemad pooled. Peamine eesmärk on suhte stabiilsus ja partnerite rahuldustunne – kellel on õigus ja kellel mitte, ei olegi nii tähtis.

Kasulik on ka meeles pidada, et niisugused kultuuridevahelised paarisuhted võivad olla äärmiselt õnnestavad ja et tekkivate probleemide lahendamine ei ole põhimõtteliselt sugugi raskem kui samast kultuurist pärit partnerite puhul.