Читать книгу Võit suhteprobleemide üle - Michael Crowe - Страница 8

Paljud paarisuhetes tekkivad raskused tulenevad ootustest, millega partnerid suhtesse sisenevad. Paljud neist ootustest tulenevad omakorda nende lapsepõlvekodust kaasa saadud kogemustest. Mõnes peres on isa vaieldamatu boss, kelle heakskiiduta ei sünni midagi. Teistes peredes aga on juhiroll hoopis ema käes. Kolmandat liiki peredes polegi selget liidrit välja kujunenud ning oma tahtmise saab harilikult see, kes kõige valjemat häält teeb. Kui kaks inimest otsustavad rajada paarisuhte, võivad nende arusaamad õigest ja valest olla väga erinevad ning ootuste ja tegelikkuse vahelisest tühikust võib võrsuda konflikt.

Peresisene avatus

Üks tüüpiline näide sellest, mida kohtab kaunis sageli, on olukord, kus ühe partneri pere on sõbralik ja avatud, teise oma aga pigem vaikne ja diplomaatiline. Alltoodud juhtum näitab, millised probleemid võivad sellest tärgata.

Näidisjuhtum Arnold ja Angela olid olnud abielus kolm aastat ning kurtsid suhtlemises tekkivate arusaamatuste üle, mille tagajärjel Arnold endasse tõmbus, Angela aga vihaseks sai ja oma pettumust ka väljendas, sest Arnold ei soostunud probleemidest vestlema. Peres, kust Angela pärines, oldi üksteisega alati avameelsed, erimeelsusi tekkis sageli ning harilikult lahendati need kohe, kui probleem päevakorrale kerkis. Arnoldi vanemad aga ei vaielnud omavahel kunagi ning tundsid, et konflikt on väga ohtlik asi, mis võib viia lahutuseni. Teraapia käigus töötas paar välja ajaliselt piiratud vaidlustel põhineva suhtlemissüsteemi (vt lähemalt 6. peatükk), kus nad said kuuldavale tuua erimeelsused, aga seejärel vestluses taas lähedust rõhutada, emmates teineteist ja kinnitades partnerile oma armastust. See aitas Angelal saada avatud diskussioonid, mida ta vajas, Arnoldit aga ei koormanud neist põhjustatud ängistus liigselt, sest sellised jutud olid ajaliselt piiratud.

Selle paari puhul tekkisid probleemid osalt võimetuse tõttu käia välja „häid“ argumente, ja ma võtan selle teema lähemalt vaatluse alla 6. peatükis, selgitades, kuidas saab argumente paarisuhtes kasutada abivahenditena.

Kas abi küsida on õige?

Mõnes peres kehtib tava, et oma nõrkust ei tohi eales välja näidata, lapsed ei tohi nutta ega abi paluda. Kui teine partner on üles kasvanud, tohtides oma tundeid vabalt näidata ning kui ta on harjunud peres alati osavõtlikku suhtumist kohtama, võib see omavahelise suhtlemise raskeks muuta. Esimest tüüpi perest pärit partner võib hakata teist põlgama ning teine partner võib tunda, et teda ei armastata ja temast ei hoolita.

Tööalane karjäär või koduhoidmine?

See, kas käia tööl või olla kodune, on veel üks võimalik konfliktala, mis põhineb kummagi partneri suhtesse toodud peretraditsioonidel. Ühes peres võib kehtida reegel, et naine peaks igal juhul kodune olema, teine pere aga võib uskuda, et naisedki peaksid arendama oma ametialast karjääri ning palkama laste hooldamiseks juba varases eas lapsehoidja. See võib põhjustada raskusi ja kuigi partneritevaheline mõistlik jutuajamine lahendab harilikult probleemi, siis äiade-ämmade vahel võib see küsimus ülal hoida jätkuvat pinget. Nii võib paar saada oma vanematelt vastuolulisi soovitusi, mis võivad põhjustada neile edasisi probleeme.

Tihe perering või vabam hoiak?

Mõnes peres tavatsevad vanemad lapsi üsna suure kontrolli all hoida, eeldades, et nad jäävad koduseinte vahele, kuni on jõudnud küpsesse ikka, ning tahtes sõna sekka öelda ka laste partnerivalikus. Seda tüüpi pere on sageli ärritunud, kui pojal või tütrel tekib tõsine paarisuhe, ning nad võivad kokkusaamised noortele raskeks muuta. Sedalaadi omanikutunne tähendab, et ainult väga sihikindel ja visa armunu suudab oma uue partneri pere kaitsvast rüpest välja meelitada ning noortel võib olla raske oma suhet vanemate eest privaatsena hoida. Kuid on palju ka niisuguseid peresid, kus pereliikmete vahelised suhted on üsna vabad ning sellisel juhul võib perepoeg või – tütar nõudlikuma partneri poolt survet tunnetada, kuni kohtab muretut ja vabameelset inimest, kes sarnaneb ta enda vanematele.

Majapidamistööd

Veel üks konfliktala, mille juured ulatuvad lapsepõlvekodusse, on majapidamistööde jagamine. Paljud poisid ei ole isegi tänapäevases sugudevahelise võrdsuse õhustikus omandanud kodutööde juures aitamise harjumust. Nagu ülalpool mainitud, on naised enamikus majapidamistes meestest kohusetundlikumad, tehes seega paratamatult ära suurema osa igapäevastest kodutöödest. Lapsepõlvekodust kaasa saadud harjumused ja hoiakud võivad ka selle probleemi juures suurt rolli etendada.

Kuidas lapsi distsiplineerida

Üks lapsepõlvekodust pärinevate eriarvamuste enamlevinud teemasid on lastekasvatus. Kumbki partner tunneb, et just tema teab, kuidas seda õigesti teha, tuginedes kas oma isiklikele kogemustele lapsena või püüdes teha vastupidiselt sellele, kuidas toimisid tema vanemad. Ka siin tunnevad mõlema partneri vanemad sageli kiusatust sekkuda ning asuda oma poja või tütrega ühte leeri. Partneritel võib tarvis minna päris palju arutelusid ja mõistmispüüdu, et end neist probleemidest läbi närida, ja lõpuks peaksid nad jõudma konsensuseni, milles nad leiavad ühise keele ning mis ei toetu üksnes nende lapsepõlvekodust pärit elutarkusele.