Читать книгу Sadama ja silmapiiri vahel. Maailma merede ajalugu - Michael North - Страница 6
I
MERE AVASTAMINE
Оглавление„Päeva kuus veel hiljemgi sõid minu kaaslased kallid Päikese veiseid neid, üha võttes kaunimaid karjast. Kui aga seitsmenda päeva jo tõi Zeus pilvesid kuhjav, siis jäi vaikseks tuul, mis seni oli metsikult mölland. Ruttu me läksime laeva ja laiule laineile jälle sõitsime, sättides masti ja heisates helkiva purje. Kuid niipea kui saar maha jäi, muud maad aga mingit paistnud ei kuskilt poolt, vett voogavat ainult ja taevast, äkki tõi mustava pilve Kronion välkudeheitja laeva me kaareka kohale. Ja mustaks muutusid veedki. Sai vähe aega veel ainult siis joosta me laev. Seal järsku tormas ta peale jo ulgudes Lääs maruhoogudes hirmsais. Iilingu raev rebis raksudes köied, mis hoiavad masti kummaltki poolt. Taha prantsatas mast. Puri köitega paiskus laeva põhja, täis vett. Aga kukkudes mast tabas hooga ahtril tüürijat, vastu ta pead. Puruks tükkideks murdus pealuu sel ning pardalt ta äkitselt sukeldus vette nii nagu pärlipüüdja. Ja hing kohe lahkus ta luudest. Raevukalt raksatas Zeus-isa kõu ning välk rabas laeva. Keerlema laineil see lõi, kohe haaratud taevasest leegist. Tõusis väävline suits. Ning vette jo paiskusid sõbrad. Õõnsa laeva me ümber nad lainetel kiikusid ringi kui merikaarnad. Ja nii ära võttis Zeus kodutee neilt.”[18.](1*.).
Homeros
Mere ja meresõidu ohtlikkuse varaseima teadvustamise eest võlgneb maailmakirjandus tänu Homerosele ja tema kangelasele Odysseusele. Too meri, Vahemeri, avastati aga siiski mõned aastatuhanded varem (9. kuni 8. aastatuhandel eKr), kui Väike-Aasiast saabunud kütid, korilased ja talupojad asustasid Küprose ja Kreeta saare.
Siit jõudsid talupojad ka Mandri-Kreekasse, ennekõike Tessaaliasse. Intensiivse merekaubanduse seisukohalt jäid need pidepunktid siiski napiks, kui jätta kõrvale Mílose saare obsidiaantööriistad ja ehetena populaarsed karbid.[19.]
