Читать книгу Turms, surematu - Mika Waltari - Страница 11

Korintoses pole võõral palju sõpru vaja, sest külaliste tarvis on seal võõrastemaju, kus saab maksu eest süüa ja peavarju. Ja seal ei hinnata ega kahtlustata võõraid näo, riiete ega isegi mitte nahavärvi pärast, vaid tema väärtuse määrab linnarahva silmis selle koti kaal, kus ta raha hoiab. Minu arust elab suur osa Korintose linna elanikke ilma igasuguse tegevusalata, nende ainus eesmärk on panna linna saabunud võõras oma raha nii kiiresti kulutama kui võimalik.

Kahtlemata on Korintoses palju vaatamisväärsusi, nagu Pegasuse allikas. Templis on katuse all ka Argo^[16.] kulunud ja ussidest söödud kail. Aga kui uskuda kõike, mida korintoslased vaatamisväärsustest räägivad, siis võiks seal elada aasta otsa ja kuulata jumalatest üha uusi lugusid.

Kui olime jõudnud Korintosesse, kohtasime seal tervet hulka põgenikke Joonia linnadest. Nad olid enamasti varakad inimesed, kes kartsid vabadust ja rahva omavoli, kuid veel rohkem pärslaste kättemaksu. Nende meelest ähvardas pärslaste kättemaks pärast Sardeisi sõjaretke kõiki Joonia linnu, kes olid oma türannid minema ajanud, kus jällegi pärslase maja lammutanud või siis müüride harjakivid taas paika pannud. Paljud neist ootasid kevadet, et minna kaubalaevadega lääne suurtesse kreeka linnadesse Sitsiilias või Itaalias ja jõuda sedaviisi pärslastest võimalikult kaugele. Nende hulgas oli mõttetarku ja õppinud mehi, arste, luuletajaid ja pillimehi.

Nad ütlesid: „Läänes on Suur-Kreeka, rikkad linnad ja hingamiseks ruumi, Läänes on tulevik, idas ainult elu ohus ja alaline hirm nahas.”

Kuid nad olid sunnitud tunnistama, et mäss oli levinud Küproseni, Joonia laevad valitsesid merd ja kõik Joonia linnad tegid jälle mässus kaasa. Ka Efesoses oli vanameeste ajutine valitsus kukutatud.

Dorieuse soovil käisime Korintose Heraklese templis tema esiisale ohverdamas. Kuid Korintose kõige vägevam ja rikkam tempel oli Korintose Aphrodite maapealne elamu kõrgel müüridega ümbritsetud mäel. Seal elas hubastes majades tuhat naist, kes olid õpetatud armastusjumalannat teenima.

Tegelikult ei olnud Korintose Aphrodite jumalanna kehastuste hulgas sugugi parima mainega. Kuid Delfi preestrid olid mulle soovitanud Aphroditele ohverdada. Seepärast tegin Dorieusele mõne päeva pärast ettepaneku: „Mingem mäele ja ohverdagem Aphroditele.”

Dorieus vastas: „Selle rahutu linna tühine elu ajab mu ärevile ja järelejätmatu flöödimäng paneb kõrvad pilli ajama. Nad maitsestavad toitu nii, et see kütab keha kuumaks ja veri tõuseb kohinal pähe. Kui ma veel Aphroditele ohverdan, siis kardan unustada, et keha ei tohi olla minu peremees. Ei, keha peab olema minu kuulekas teener.”

Kui kevad kätte jõudis, läksime ühega esimestest laevadest Jooniasse.

Seda kirjutades olen mina, Turms, loorberilehti närinud ja Delfit meenutanud. Olen oma käele tilga roosivett piserdanud ja jälle Korintose õhku hinganud. Olen sõrmede vahel hõõrunud kuivatatud merevetikaid, et taas meelde tuletada, kuidas Dorieuse oda tungis mererannas uppunud laeva küljekaaresse. Nüüd panen suhu soolatera ja maitsen keelega mõõgatera raua maitset.

Meie kolm rännuaastat Joonias olid tulekahjude suits ja lahingute müra, rünnakud ja põgenemised, laibalehk viljapõldude kohal ja mädanevate haavade hais, kasutud võidud ja kasutud kaotused sõjas pärslaste vastu, nende aastate jooksul karastusin meheks, kuni pärslased paiskasid Joonia väe merre ja hakkasid selle mässulisi linnu piirama.

1 Lukumoon e lukumo – etruskide linna juht ja ülempreester. (Siin ja edaspidi tõlkija märkused.) [ ↵ ]

2 Augur – preester, kes lindude lennu jt loodusmärkide järgi ennustas. [ ↵ ]

3 Kimäär – tuld sülgav koletis; lõvi, kelle sabaks on madu ja kelle seljast ulatub välja kitse pea. [ ↵ ]

4 Püütia – Delfis olnud Apolloni preestrinna ja ennustaja. [ ↵ ]

5 Lakedaimon – Sparta teine nimi. [ ↵ ]

6 Kleomenes – Sparta kuningas (u 520–488 eKr). [ ↵ ]

7 Kybele – Väike-Aasia suur jumalate ema. [ ↵ ]

8 Kythereia – Aphrodite hüüdnimi Kythera saare järgi. [ ↵ ]

9 Lad rex sacrificulus – preester, kelle kohuseks olid ohvritalitused, mida vabariigieelsel ajal sooritasid kuningad. [ ↵ ]

10 Herakleitos Efesosest (u 520 – u 460 eKr) – kreeka filosoof. [ ↵ ]

11 Aristagoras (surn 496 eKr) – Mileetose türann. [ ↵ ]

12 Kroisos – viimane Lüüdia kuningas (valitses 560–547 eKr). [ ↵ ]

13 Hekate – kreeka nõiduse ja tontide jumalanna. [ ↵ ]

14 Heloodid – Sparta riigiorjad. [ ↵ ]

15 Hekataios Mileetosest (6. saj lõpp eKr) – kreeka geograaf. [ ↵ ]

16 Argo – kreeka mütoloogias laev, millel Iason ja teised argonaudid sõitsid kuldvillaku järele. [ ↵ ]