Читать книгу Ühiskonna uurimise meetodid. Sissejuhatus ja väljajuhatus - Mikko Lagerspetz - Страница 7

Nii nagu sotsioloogia ei saa automaatselt ette kirjutada viise, kuidas empiirilisi tulemusi tõlgendama peab, ei ole võimalik piirata ka tulemuste saamiseks kasutatavate meetodite hulka. Sotsioloogiale (ja ka teistele sotsiaalteadustele) on iseloomulik empiiriliste meetodite paljusus.

Tuntumate meetodite hulgas on näiteks ...

 ankeetküsitlus,

 intervjuud,

 rühmadiskussioonid,

 (osalus)vaatlus,

 eksperimendid (kas laboratooriumis või nn sekkuva uuringu vormis),

 tekstianalüüsi meetodid (nt ajakirjanduse, poliitiliste dokumentide või isiklike dokumentide uurimisel),

 kunstiteoste (ilukirjanduse, kunsti, muusika, kino, teleseriaalide jm) analüüs,

 ajalooliste ja arhiividokumentide analüüs,

 statistiliste andmete analüüs,

 igapäevased tähelepanekud, introspektsioon (ehk eneseanalüüs).

Enamikku nendest meetoditest käsitletakse järgnevates peatükkides suurema või vähema põhjalikkusega.^[5.] Viimasena mainitud meetodid – igapäevased tähelepanekud ja introspektsioon – ei tundu arvatavasti kõigile teaduslike ega ka empiirilistena. Tuleb siiski toonitada, et mõlemad on asendamatud nii uurimuse planeerimisel kui ka tulemuste tõlgendamisel; nad on aluseks sellele „sisseelamisele“, mille abil uurija tõlgendab uuritud inimeste motiive, arvamusi ja kavatsusi. Seega on nad iga muud laadi empiirilise meetodi osaks. Ühiskonna teaduslik uurimine on teatud mõttes jätk sellele vaatlusele ja analüüsile, mida ühiskonnaliikmed iga päev oma keskkonnas elades teevad. Erinevus seisneb teadusliku teabe kogumise suuremas keskendatuses ja süstemaatilisuses, mitte milleski muus.

Sotsiaalteaduste meetodeid on õpikutes ja muus erialakirjanduses tavaks liigitada kas kvantitatiivseteks (arvulisteks) või kvalitatiivseteks; kirjutatakse koguni kvantitatiivsest või kvalitatiivsest uurimismaterjalist. Tihti leitakse ka, et uurimuse aluseks olevad teadusfilosoofilised või ühiskonnateoreetilised vaated tingivad emba-kumba tüüpi meetodite kasutamise. Sellised väited on enamasti eksitavad. Nagu ilmneb andmekogumise meetodite esitlemisel (6. ptk), on enamikku uurimismaterjali võimalik analüüsida mitmel viisil: kvantitatiivsus ja kvalitatiivsus on analüüsi, mitte andmekogumismeetodi omadus. Samuti näeme, et mõlema uurimisviisiga on võimalik ühendada mitmesuguseid ettekujutusi teadusliku teabe või ühiskonna loomuse kohta (3. ptk). Käesolevas raamatus on uurimisstrateegiate liigitamisel enamasti lähtutud Johan Galtungi^[6.] esitatud ekstensiivsete ja intensiivsete strateegiate kontiinumist, mis sobib sotsiaalteaduste kirjeldamiseks paremini kui eristus kvantitatiivne ja kvalitatiivne.

On veel põhjust märkida, et kuigi just ühiskonna empiirilisele, kogemuslikule analüüsile keskendumine eristab sotsioloogiat näiteks filosoofiast või juriidikast, pole sotsioloogia puhul siiski tegemist ainult empiirilise teadusega. Üsna suur hulk nii sotsioloogia klassikute teostest kui ka nüüdisaegsest sotsioloogilisest kirjandusest ei toetu otseselt empiirilisele uurimistööle, vaid otsib pigem uudseid viise, et kokku sobitada juba olemasolevaid teadmisi ja ühiskonnateoreetilisi või poliitilisi visioone. Sellise eesmärgiga on kirjutatud suur osa kõige rohkem tsiteeritud ning ka kõige parema rahvusvahelise müügieduga sotsioloogiaalastest raamatutest. Seda sotsioloogilise kirjanduse žanri võiks nimetada kaasajakriitikaks (sks Soziologische Zeitdiagnose, Gegenwartsdiagnose) ja selle meetodit teoreetiliseks analüüsiks; siin raamatus käsitletakse siiski peamiselt empiirilisi meetodeid.^[7.]

Siinse raamatu põhisõnum on selles, et sotsiaalteadustes pole „õigeid“ või „valesid“ meetodeid. Kõik empiirilised andmed, ükskõik millisel viisil nad ka kogutud on, räägivad siiski millestki; nende tõlgendaja jaoks seisneb probleem selles, et aru saada millest nimelt. Ta peab põhjalikult tundma uurimisteema nii empiirilist kui ka teoreetilist tausta. Uurimistööd tehes on tal vaja tööle panna oma sotsioloogiline kujutlusvõime ning samas arvestada iga meetodi võimaluste ja piirangutega. Sellele viitab ka raamatu moto.