Читать книгу Päike on ju samuti täht - Nicola Yoon - Страница 4

Aguliteismeline lepib oma saatusega, nõustub hakkama arstiks, stereotüüp

Charlie pärast on mu suvi (ja nüüd ka sügis) olnud üks absurdne ajalehepealkiri teise järel. Charles Jae Woon Bae, keda kutsutakse Charlieks – minu vanem vend, esiklapse esiklaps –,

üllatas mu vanemaid (ja kõiki nende sõpru ja kogu klatšist kihelevat Korea kogukonda New Yorgis Flushingi linnaosas), kui ta Harvardi ülikoolist välja visati (parim kool, ütles ema, kui saabus teade Charlie vastuvõtmisest). Nüüd on ta parimast koolist välja visatud ja empsi kulm on terve suve kortsus olnud, ta ei suuda seda uskuda, ta ei suuda seda hästi mõista.

Miks hinded nii halvad? Viskasid su välja? Miks su välja viskasid? Miks ei pandud jääma, rohkem õppima?

Mu isa ütleb: Ei visatud välja. Kästi paus teha. Ei ole sama kui visati välja.

Charlie toriseb: See on ajutine, ainult kaks semestrit.

Vanemate segaduse ja häbi ja pettumuse halastamatu turmtule all hakkab isegi minul Charliest peaaegu et hale. Peaaegu.