Читать книгу Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis - Norman Ohler - Страница 6

Natsionaalsotsialism oli sõna otseses mõttes toksiline, jättes endast maha keemilise pärandi, mis meid tänaseni puudutab. Tegemist on mürkainega, mis enam nii lihtsalt ei kao. Olgugi et natsid pidasid endid moraalijüngriteks, kes end propagandistliku priiskamise ja ülikarmide karistustega ideoloogiliselt alatoidetud range narkovastase poliitikaga ümbritsesid, sai Hitleri võimu all väga populaarseks tooteks üks erakordselt tugev, erakordselt sõltuvusttekitav ja erakordselt salakaval aine. See tabletiks pressitud aine, turunimega Pervitin*, tegi kolmekümnendatel aastatel üle kogu Kolmanda Reichi ja hiljem ka kõikidel Euroopa hõivatud aladel täiesti legaalset karjääri ning seda aktsepteeriti igas apteegis kui „rahvaravimit”, millest sai retseptiravim alles 1939. aastal ning millega kauplemine 1941. aastal lõpuks ka riikliku oopiumiseaduse tingimustele allutati.

Metamfetamiin, üks pervitiini koostisosadest, on praeguseks illegaalne ja rangelt reglementeeritud üle kogu maailma3, teisalt aga on see oma pea saja miljoni tarvitajaga nüüdisaja üks populaarseim mürk ja tarvitajate arv aina kasvab. Meedias crystal meth’iks nimetatavat narkootikumi valmistavad salalaborites isehakanud keemikud ja enamasti mittepuhtal kujul. Nn õuduste droogi kristalne vorm, mida tarvitatakse sageli suurtes kogustes ja enamasti nina kaudu, on hetkel tohutult populaarne, kaasa arvatud Saksamaal, kus esmatarbijate arv aina kasvab. Ohtlikult tugeva toimega ergutit tarvitatakse pidudel, töövõime parandamiseks tööl, kontorites, parlamentides ja ülikoolides. See tõrjub küll und ja nälga ning tekitab õnnetunnet, kuid oma praegusel kujul* on tegemist tervistkahjustava ja inimest potentsiaalselt hävitava narkootikumiga, millest võib väga kergesti sõltuvusse jääda. Sellest, kuidas metamfetamiini tähetund Kolmandas Reichis alguse sai, teatakse vähe.