Читать книгу Targalt toitumise ja treenimise käsiraamat - Ott Kiivikas - Страница 10

Liikumisharrastus – parema elukvaliteedi alus

Enne kui jõuan spetsiifilisemate treeningute juurde, räägime veidi liikumisharrastusest laiemalt. Pean selle all silmas igasugust liikumist, mille eesmärk on anda kehale füüsilist koormust. Liikumisharrastuse populariseerimine on täna ka Eesti Olümpiakomitee üks prioriteete ning selleks korraldatakse erinevaid aktsioone ja üritusi.4 Olen saanud neisse ka ise panuse anda, olles juba mitu aastat üks üleeuroopalise spordinädala patroonidest.

Statistika näitab, et liikumisharrastus kogub Eestis üha populaarsust. Viimase uurimuse kohaselt5 liigub regulaarselt juba 61% rahvastikust (1998. aastal oli see 55%). Mida nooremad on inimesed, seda tähtsamaks nad kehalist aktiivsust peavad, ja mida vanemaks inimesed saavad, seda vähem aktiivseks nad muutuvad. Vanuses 15–24 tegeleb kehalise aktiivsusega regulaarselt 82% küsitletutest, aga näiteks pensionäride seas on kehaliselt aktiivne vaid 38% küsitletutest. Samuti aitab liikumisharrastusele kaasa kõrgem haridus: mida haritumad on inimesed, seda tähtsamaks nad kehalist aktiivsust peavad. Populaarsemad tegevused olid rattasõit (38%), jooksmine või kõnd (30%), ujumine (23%) ja jõusaal (16%).6

Kui nüüd küsida, kas Eestis liigub piisav osas rahvastikust, siis tegelikult on meil veel päris pikk maa minna võrreldes Põhjamaadega, kus liikumisharrastusega tegeleb üle 75% rahvastikust. Pikemas perspektiivis on liikumise eesmärk vähendada vajadust meditsiini järele. Meditsiinisüsteem on tänagi üle koormatud ja keskmise eluea tõusuga probleem ainult süveneb. Varsti pole meil enam noori maksumaksjaid, kes eakamate raviks vajaminevat meditsiinisüsteemi jõuaksid ülal pidada! Hetkel peab 20% ühiskonnast üleval neid 80% inimesi, kes ise enda tervise eest ei hoolitse, ja see ei saa olla jätkusuutlik.

Me ei peaks tegelema järjest rohkem inimeste raviga, mis on juba tagajärg, vaid pigem ennetustööga. Kui alustame varajasest eas lasteaias ja koolis ning jätkame täiskasvanueas, väldime paljude elustiilihaiguste väljakujunemist ja kuna immuunsus tugevneb, peame paremini vastu ka väga tõsistele haigustele.

Liikumisharrastus ei eelda kindlat spordiala, vaid tähendab lihtsalt enesele jõukohast füüsilist tegevust. Kuna liikumisharrastusega võib alustada ükskõik mis vanuses, on selge, et alguses võiks valida vähem intensiivse ja oma liikumisaparatuurile sobiva tegevuse – kõige lihtsam on kõndimine või kepikõnd.

Meil on tänaseks piisavalt terviseradasid ja spordirajatisi, kus sõltumata aastaajast enesele sobiliku liikumisharrastusega tegeleda. Üks hea koht, kus saad ülevaate kõikidest terviseradadest üle Eesti, on kaart Sportneti kodulehel www.sportnet.ee/kaart. Lisaks leiab palju infot nii liikumisharrastuse kui ka toitumise kohta www.liigume.ee lehelt.

Aga kuigi igasugune liikumine on tervitatav, olen mina ise muidugi ennekõike jõutreeningu usku. Ja usu mind, see ei ole miski kohutav kurnaja, mis on mõeldud vaid tõsisportlastele või noortele. Koormust sobivalt doseerides ja harjutusi valides sobib see kõigile.

JÕUSAALITREENING TEKITAB KEHAS IMELISI MUUTUSI:

» Suurendab jõudu ja vastupidavust

» Suurendab lihasmassi ja aitab vananedes seda säilitada

» Tugevdab luustikku

» Tugevdab kõõluseid, millega lihased kinnituvad luudele

» Vormib keha ja parandab rühti

» Kiirendab ainevahetust ja takistab selle aeglustumist

» Väldib ja leevendab seljavalusid

» Parandab koordinatsiooni ja lihtsustab erinevate füüsiliste tegevustega hakkamasaamist

» Lisab enesekindlust ja julgust

» Parandab enesetunnet ja annab positiivset energiat

» Aitab muuta keha koostist ja hoida rasvaprotsenti kontrolli all