Читать книгу Targalt toitumise ja treenimise käsiraamat - Ott Kiivikas - Страница 7

Et elanikkond vananeb, ei tule kindlasti uudisena, kuid iga päev ringi tormates ei pruugi meil olla aega sellele mõelda, mis meie ümber toimub ning kui kaua me ise kavatseme elada. Keskmine Eesti inimene elab täna poole kauem kui meie esiisad ja -emad sada aastat tagasi! See on päris mõtlemapanev fakt, sest sada aastat inimeseks olemist on kogu planeedi mõõtkavas vaid hetk. Tänu tehnoloogia ja meditsiini arengule oleme suutnud selle hetke kahekordistada.

Kahjuks ei kaasne pikema eluga paranenud elukvaliteet. Pigem vastupidi – elukvaliteet on langustendentsis, sest inimeste tervis halveneb üha varem ning sõltub üha rohkem ravimitest ja meditsiinist. Keskmine eluiga on Eestis 78,2 aastat, naised elavad keskmiselt 82,3 ja mehed 73,7 aastat. Tervena elatud aastad moodustavad naisel 72% ehk 59 aastat ning meestel 74% ehk 54,5 aastat.3 Seega elame kauem, aga kehvemini!

MIS TOIMUB VANANEDES MEIE KEHAS?

» Luud hõrenevad

» Lihaste ja liigeste liikuvus väheneb, lihasmass kahaneb

» Ainevahetus aeglustub

» Vähenevad südame löögimaht ja kopsumaht

» Kahaneb ajukoore rakkude arv

» Halveneb meeleelundite töö (kuulmine, nägemine, haistmine ja maitsmine)

See siiski ei pea nii olema. Igaüks meist saab ise mõelda, mida ta saab oma tervise jaoks ära teha. Põhiline, mis vanuse lisandudes juhtub, on see, et aktiveeruvad organismi lagundavad protsessid. Nende seas on esi­kohal lihasmassi vähenemine, kõrgemas eas sarkopeenia – lihaste kärbumine. See on üks põhjuseid, miks vanad inimesed enam igapäevatoimetustega toime ei tule: kui lihased ei ole töökorras, ei saa keha toimida. Kui lihased pole aktiivsed või on juba kärbumas, lakkavad koos nendega efektiivselt töötamast ka muud organid, sest need ei saa enam normaalseks toimimiseks vajalikku koormust. See on loomulik protsess ja me ei saa seda peatada, aga nii seda kui ka teisi vananemise protsesse saab oluliselt aeglustada!

Tihti arvatakse, et kehalised harjutused, võimlemine ja üldse sport on „nooremate inimeste teema“. Tegelikult aga ei ole kunagi hilja hakata rohkem liikuma. Seda aitab mõista, kui teame, et sisuliselt saame iga seitsme aasta järel endale uue keha – loomulikult mitte noorema, kuid siiski uuenenud rakkudega keha. Rakkude eluiga on just nii pikk. Nahk, juuksed ja küüned uuenevad mõne nädalaga, vererakud kolme kuuga ja luustik veelgi kauem, aga rakkude uuenemine on pidev. Seega need muudatused, mis toitumis- või liikumisharjumustes täna sisse viid, hakkavad kajastuma juba järgmisel nädalal samal ajal ning veelgi enam lähinädalatel ja kuudel. Mõne aasta möödudes võid olla palju-palju paremas vormis kui täna – ja seda sõltumata vanusest!

Eakamate inimeste treeninguid on palju uuritud, mistõttu osatakse kõrgemas eas inimesi treenides saavutada järjest paremaid tulemusi. Minulgi on olnud palju õpilasi vanuses 50+ ja nii kummaline, kui see ka ei tundu, siis on neil esimeste trennikuude areng olnud sama kiire kui mitukümmend aastat noorematel nii lihasmassi ülesehitamist, jõunäitajate paranemist kui ka rasvapõletust vaadates! Juba nende pealt võin kindlalt öelda, et trenniga võib alustada iga inimene ja igas vanuses.

Võimalusi end sportlikult liigutada leidub nii vabas õhus kui ka organiseeritult. Näiteks Sparta spordiklubis, kus ise praegu treenin ja trenne läbi viin, on olemas eraldi eakate rühmad. Sportijad vanuses 80+ ei ole midagi ebatavalist, paljud neist käivad igal nädalal kolm korda trennis. Vanimad treenijad on isegi 90 aastat ja rohkem vanad! See peaks panema mõtlema ka oluliselt nooremad inimesed! Ma imetlen nende inimeste soovi tulla jõusaali oma keha ravima ja sealt elujõudu saama lihtsalt selleks, et end tavaelus paremini tunda. Õnneks on ka Tallinna linn sellele võimalusele õla alla pannud, toetades nende trennis­käimist. Olgu see eeskujuks kõikidele omavalitsustele!

3 Andmete allikas: Tervise Arengu Instituut.