Читать книгу Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil - Seppo Zetterberg - Страница 14

Uus aeg oli toonud palju muutusi ja ajakohaseid parandusi majade sisemuses, kuid nende välimus oli jäänud samaks ja peegeldas niiviisi ajastut, millal majad oli ehitatud. Niisugused ehitised olid näiteks kirikud, kirjutas Nordström, mida linnas oli mitu: kaks sakslastele (Niguliste ja Oleviste), üks rootslastele ja soomlastele (Püha Miikaeli kirik), kaks venelastele (Kristuse Muutmise kirik ja Püha Nikolai Imetegija kirik), üks eestlastele (Püha Vaimu kirik) ning veel katoliku kirik. Veel oli Toompeal Toomkirik ja linnas mõni väike pühamu venelastele ja luterlastele. Tallinnas oli ka hernhuutlaste kogudus ja sünagoog sõjaväes teenivaile juutidele.

Oleviste kiriku põleng aastal 1820. Oleviste kirik oli keskaegse Tallinna kõige suurem ehitis. 1625. aastal välgust sündinud tulekahju oli kahjustanud kiriku torni. 1820. aasta suvel taas välgust süttinud tulekahju tegi suuremat kahju ja selle kuma ulatus Helsingini. Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Nordström arvas, et vanim linna kirikutest oli Püha Vaimu kirik: asjatundjate arvates oli selle arhitektuur vanem kui gooti stiil. Kirikus peeti jutlusi eesti keeles, kuid pidulikumal puhul võis teha seda ka saksa või isegi ladina keeles.

Oleviste oli linna kirikutest suurim. See oli mitu korda põlenud, koledaim tulekahju oli olnud 1820. aasta juunis. Välgust süttinud tulekahju oli hävitanud imelise katedraali, mida eesti talupoeg oli kutsunud linna uhkuseks. Peaaegu kogu kiriku sisustus oli hävinud ja kõige suuremaks kaotuseks peeti 1771. aastal ehitatud oreli kaotust. Kui Aleksander I käis Tallinnas 1825, annetas ta suure summa kiriku taastamiseks ja kaks aastat hiljem uus valitseja, Nikolai I, suurendas seda summat veel. Ka Lüübeki linn andis raha, teadis Nordström, ja nii, eri allikatest kogutud poole miljoni rublaga ehitati kirik jälle üles.

Tööd olid läinud nii hästi, et 1834. aastal Tallinnas käinud Nordström pidi tunnistama, et katus ja seinad on valmis ja Euroopa kõrgeimate hulk kuuluv torn oli peaaegu sama kõrge kui enne. Lõplikult sai kirik valmis 1836. aasta suvel.

Nordströmi andmetel oli Oleviste torn 429 Pariisi jalga kõrge ja näiteks Peetri kirik Roomas oli kõrge 487 Pariisi jalga68 ning Strasbourgi katedraal jälle 445 Pariisi jalga.

Nordströmi sõnul oli Oleviste kirik oma kõrguse, laiuse ja õilsate proportsioonide tõttu imponeeriv ja majesteetlik. Oma vormilt oli see umbes samasugune kui Turu toomkirik. Nordströmi tekstis on pikalt ülistatud kiriku vormide õilsust, mis tipneb hüüatusega: „Inimene! Siin elab Jumal!” Kirikus oli ka Rootsi võimu tippu kuulunud Lars Ivarsson Flemingi haud, kus puhkas 1562. aastal katku surnud Tallinna käsknik ja Eestimaa esimene Rootsi-aegne kuberner.