Читать книгу Infoteadused teoorias ja praktikas - Sirje Virkus - Страница 5

Infoteadus on küllaltki noor teadusvaldkond, mis hakkas kiiresti arenema pärast Teist maailmasõda eelkõige informatsiooni hulga kiire kasvu ja arvutite kasutuselevõtu tõttu andmetöötluses. Inforohkus kõikidel elualadel on tänapäevaks muutnud informatsiooni ühiskonna arengu kriitiliseks eduteguriks ning ükski tegevusvaldkond ei saa hakkama ilma teadmiste ja oskusteta informatsiooni hallata. Sellest tulenevalt on ühiskonnas ka üha suurenev vajadus vastava ala spetsialistide järele.

Eestis on infospetsialistide koolitus olnud ajalooliselt seotud raamatukogunduse ja bibliograafia erialaga, mida hakati Tallinna Ülikoolis õpetama 1965. aastal. Sellest välja kasvanud infoteaduse suunda on järjekindlalt arendatud alates 1970. aastate esimesest poolest. Tänapäeval õpetatakse infoteadust kõigil kõrgharidustasemetel Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi infoteaduste akadeemilises suunas ning rakenduskõrghariduse ja magistriõppe tasemel Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna ühiskonnateaduste instituudis. Vaatamata rohkem kui neljakümneaastasele arengule Eestis puudub infoteaduses eestikeelne kõrgkooliõpik, mis käsitleks terviklikult ja süsteemselt infoteaduse peamisi teemavaldkondi ja mõisteid. Infoteadusalane õppetöö on siiani tuginenud valdavalt loengumaterjalidele, veebipõhistele õpiobjektidele ja võõrkeelsele erialakirjandusele. Ainus infoteadusega seotud raamat, Ustus Aguri toimetatud „Informaatika ABC“ (1980), mis annab ülevaate teadus- ja tehnikainformatsiooni olemusest, struktuurist ja omadustest, informatsiooninduse seaduspärasustest, teooriast, ajaloost, metoodikast ja korraldusest, ilmus rohkem kui kolmkümmend aastat tagasi. Paraku on kolmekümne seitsme aasta jooksul muutunud oluliselt nii infokeskkond, infotegevuse korraldus, infopraktika ja kasutatavad tehnoloogiad kui ka infoteaduse mõisteraamistik ja infotarbija. Vajadus kõrgkooliõpiku järele, mis ühendaks infoteaduse teoreetilised ja praktilised aspektid, on eksisteerinud juba aastaid. Õpiku puudumine on piiranud ka emakeelse infoteadusliku mõisteraamistiku kujunemist ja levikut Eestis.

Nüüdne esimene eestikeelne infoteaduse kõrgkooliõpik on valminud Tallinna Ülikooli infoteaduse eriala õppejõudude koostöös eesmärgiga käsitleda infoteaduse olulisemaid teemavaldkondi ja luua kontekst infoteaduste mõistmiseks. Õpiku esimene osa tutvustab põhimõisteid, teine keskendub teoreetilistele käsitlustele ja kolmas praktilistele rakendustele. Õpikus on infoteaduse põhiteemad esitatud siiski valikuliselt ja lühidalt, sest raamatu maht ei võimalda käsitleda kõiki teemavaldkondi süvitsi. Igast käsitletavast valdkonnast saaks kirjutada mahuka teoreetilisi seisukohti ja parimat praktikat sisaldava õpiku.

Käesolevas õpikus on olulisematest teemadest antud lühiülevaade ning iga peatüki lõpus viidatud allikatele, mis käsitlevad valdkonda põhjalikumalt. Eestikeelseid käsitlusi on nende seas kahjuks vähe. Sellistes teemavaldkondades, milles on palju häid ingliskeelseid teoseid (nt info organiseerimine ja infootsing, infokäitumine või infotehnoloogia rakendamine, infojuhtimine ja infohaldus) oleme piirdunud vaid ülevaate ja olulisemate viidetega. Õpikus ei anta ka detailset selgitust infosüsteemidest, metaandmete formaatidest ja tehnoloogiatest, mis muutuvad väga kiiresti ja mille kohta võib veebist hõlpsalt informatsiooni leida.

Oleme teadlikud sellest, et raamatu vormis informatsioon vananeb väga kiiresti. Hoolimata infoteaduse ja -tehnoloogia järjest esilekerkivatest uutest arengusuundadest on selleski teadusvaldkonnas palju alustõdesid, mis nii kiiresti ei muutu. Õpikus oleme rõhu pannud põhimõistete, mõisteraamistike, põhiprintsiipide ja -mudelite käsitlemisele, mis nii kiiresti ei vanane. Oleme veendunud, et hea arusaamine teooriatest ja mõistetest on pikas perspektiivis kasulikum kui konkreetsete süsteemide, teenuste ja tehnoloogiate spetsiifiliste joonte teadmine. Tähelepanu on pööratud ka infoteaduse ajaloolisele dimensioonile, sest usume, et infoteaduse mõistmiseks on oluline teada distsipliini ja selle koostisosade arenemist ning mõista, miks mõni komponent on just selline, nagu see on.

Käesolevas õpikus kasutatakse paralleelselt termineid „infoteadus“ ja „infoteadused“. Kuna suhe infoteaduse, raamatukoguteaduse ja bibliograafia vahel on erialaringkondades palju arutelusid tekitanud ning puudub ka ühtne arusaam, millised on infoteaduse seosed infojuhtimise, teadmusjuhtimise ning dokumendi- ja arhiiviteadusega, siis otsustasid õpiku autorid kasutada õpiku pealkirjas „infoteaduse“ mitmuslikku vormi, sest õpikus käsitletakse mitut eespool nimetatud valdkonda. Ka infoteaduse uurijad (nt David Bawden ja Lyn Robinson, Diane Sonnenwald, Tom D. Wilson) on eelistanud oma äsjastes publikatsioonides kasutada infoteaduse mitmuslikku vormi, sest infoteadus on tihedalt seotud teiste informatsiooni uurivate teadusvaldkondadega. Õpiku peatükkides ja alapeatükkides kasutatakse termineid „infoteadus“ ja „infoteadused“ lähtuvalt sellest, kuidas viidatud autorid on neid oma töödes kasutanud.

Õpik koosneb kolmest osast, mis on jaotatud peatükkideks. Esimene osa avab sellised põhimõisted nagu andmed, informatsioon, teadmised, teadmus, vaike- ja väljendatud teadmus, infokäitumine, info hankimine, infootsing ja info kasutamine, infovajadus, infopädevus, infojuhtimine, teadmusjuhtimine, teadmusringlus ning infoühiskond, teadmistepõhine ühiskond, infopoliitika ja infostrateegia. Teise osa viis peatükki selgitavad infoteaduse olemust ja kujunemist, infokäitumise, info hankimise ja infootsingu ning infopädevuse teooriaid, mudeleid ja käsitlusi, teadmusjuhtimise käsitlusi, infotegevuse tulemuslikkuse hindamise mudeleid ning tutvustavad mõningaid tänapäeval aktuaalseid uurimissuundi. Kolmas osa selgitab, kuidas organiseeritakse inforessursse, korraldatakse infoteenindust, analüüsitakse ja hinnatakse infotegevust ning rakendatakse info- ja teadmusjuhtimist. Õpiku viimane peatükk on pühendatud infoteaduse koolitusele ja erialaste rahvusvaheliste ühenduste tegevuse tutvustamisele. Iga peatüki algul on sissejuhatus koos põhiküsimustega, millele püütakse konkreetses peatükis vastused leida. Peatükkide lõppu on lisatud lühike kokkuvõte ja aruteluküsimused. Meie käsitlus põhineb ulatuslikul erialakirjanduse analüüsil, kuid nagu õpikute puhul tavaks, ei sisalda see üldjuhul täpseid tekstisiseseid viiteid koos leheküljenumbriga (välja arvatud konkreetsed mudelid ja joonised). Kasutatud kirjanduse loetelu koos tekstis antud edasise lugemise soovitustega aitavad käesolevat õpikut täiendada. Käsitletava teemaga parema seotuse huvides on kirjandus lisatud iga peatüki lõppu, erandiks on II osa viies peatükk, kus kasutatud kirjandus on lisatud iga alapeatüki lõppu, sest infoteaduse nüüdisaegsete uurimisvaldkondade käsitlustest saab sel viisil kompaktsema ülevaate. Autorid loodavad, et õpik loob üldise arusaama infoteadustest ning selle kasutajad saavad oma teadmisi süvendada viiteallikate ja lisamaterjalide läbitöötamise käigus. Loodame, et õpikus esitatud terminid aitavad kaasa ka eestikeelse erialase terminoloogia ühtlustumisele.

Õpiku autoriteks on kaheksa Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi infoteaduste akadeemilise suuna õppejõudu. Raamatu autorite vahel jagunes töö järgmiselt:

 eessõna, I osa, II osa peatükid 2.1, 2.2, 2.3 ja alapeatükid 2.5.1, 2.5.2, 2.5.3 ning III osa peatükid 3.5 ja 3.6 ning alapeatüki 3.4.2 kirjutas Sirje Virkus;

 II osa peatüki 2.4 ja alapeatükid 2.5.4, 2.5.6 ja 2.5.9 ning III osa peatüki 3.3 ja alapeatükid 3.2.4, 3.2.5 Aira Lepik;

 II osa alapeatüki 2.5.5 ning III osa alapeatükid 3.1.3, 3.1.6 Tiiu Reimo;

 II osa alapeatüki 2.5.7 ja III osa alapeatüki 3.1.5 Silvi Metsar;

 II osa alapeatüki 2.5.8 Raivo Ruusalepp;

 III osa alapeatükid 3.1.1, 3.1.2, 3.1.4, 3.2.1, 3.2.2, 3.2.3, 3.4.1, 3.4.3 Elviine Uverskaja;

 III osa alapeatüki 3.1.4 Aile Möldre;

 III osa alapeatüki 3.4.4 Merle Laurits.

Õpik on mõeldud eeskätt infoteaduse valdkonna üliõpilastele, kuid seda saavad kasutada ka infospetsialistid, raamatukogutöötajad, infotehnoloogid ja kõik need, kes on huvitatud infoteaduse teooriast ja praktikast. Samuti sobib õpik üliõpilastele, kes alustavad õpinguid infoteaduse magistriõppes või doktoriõppes, kuid ei oma bakalaureuse- või magistrikraadi infoteaduses, ning praktikutele, kes täiendavad oma teadmisi kutse-, täiendus- või ümberõppes. Peale üliõpilaste on õpik eeldatavasti kasulik lugemismaterjal kõigile infoteaduse, infokorralduse, info- ja teadmusjuhtimise huvilistele.

Autorid on tänulikud kõigile neile, kes on teinud infoteaduse õpiku ilmumise võimalikuks: riiklikule kõrgkooliõpikute programmile rahalise toe ja sihtasutusele Archimedes korraldusliku poole eest. Oleme tänulikud Tallinna Ülikooli infoteaduse eriala üliõpilastele, eelkõige 2015/2016. õppeaasta bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilastele, kes kommenteerisid õpiku käsikirja peatükke ning tegid terve rea kasulikke märkusi. Tänusõnad kuuluvad ka õpiku retsensentidele Janne Andresoole ja Krista Lepikule, kes andsid kasulikke nõuandeid ja näpunäiteid käsikirja viimistlemiseks.

Õpiku autorid tänavad kõiki uurijaid, kes andsid loa oma mudelite ja jooniste tõlkimiseks ning käesolevas õpikus avaldamiseks. Meie tänusõnad kuuluvad Chun Wei Choole, Brenda Dervinile, Mark W. Enroyle, Peter Ingwersenile, Carol C. Kuhlthaule, Fred Nickolsile, Christian Schlöglile ja Tom D. Wilsonile.