Читать книгу Parvlaev Estonia. Rootsi riigi hukk - Stefan Torssell - Страница 11

Nordström & Thulin alustab reisilaevandust

Оглавление

Laevakompanii Nordström & Thulin direktor oli Ronald Bergman. 1980. aastate lõpus sai temast ka Rootsi Reederite Ühingu esimees. 1990. aastast alates oli laevakompanii tegevdirektor Erik Nordström. Nordström & Thulin oli juba aastakümneid olnud nafta- ja malmiveoturul laevandusringkondades kõrgelt hinnatud firma. Nende peakorter oli Skeppsbronil Stockholmis, kus tol ajal oli veel säilinud laevanduslik olustik. Otse üle tänava asusid kividega vooderdatud kaid, kus olid vaiksete ridadena otsad kinnitanud valged laevad. Kompanii oli Stockholmi börsil noteeritud.

Laevandusamet oli juba ammu saanud valitsuselt ülesande korraldada praamiliikluse riigihankeid Gotlandi ja mandri vahel. Seda liini peeti ühiskondlikult vajalikuks.

Nordström & Thulin ei olnud mitte kunagi reisilaevandusega tegelenud. Ometi saatsid nad pakkumuse, võitsid hanke ja pidid kümneaastase lepinguga üle võtma Gotlandi reisiliikluse korraldamise. Laevandusameti abiga oli tekkinud uus Läänemerel reisijaid vedav laevakompanii. Mõned kergitasid kulmu. Kompaniil ei olnud reisijateveo kogemust ega ka mitte reisilaevu.

Kohe pärast ülesande saamist pidi Nordström & Thulin minema maailmaturule, et hankida sobiv laev, kuid otsing ei andnud tulemusi.

Siis tuli laevakompaniile hiilgav idee osta tavaline ro-ro-kaubalaev ja ehitada see ümber reisilaevaks. Üks päev enne 1987. aasta algust saabus Visby sadamasse kunagine kaubalaev Norsky, mille nimi oli nüüd Graip.[7.]

Graipi, mis mahutas pärast ümberehitust 1600 reisijat, peeti laevandusinspektsioonis naljanumbriks, aga mida nad said teha? Laevastikuameti peadirektorit ümbritsev ametnike ringkond oli korraldanud hanke valitsuse ülesandel. Laevandusinspektsiooni inspektorid ei võinud ometi seda projekti peatada? Murelikult vaikides jälgisid inspektorid seikluslike sündmuste arengut.

Graip ei vastanud laevandusinspektsiooni kehtestatud ohutusnõuetele. Kui kaubalaev reisilaevaks ümber ehitati, unustati nii mõndagi teha. Muu hulgas oli komandosillalt vaade merele varjatud. Tüürimehed pidid radariekraani ja tüüriseadme vahet edasi-tagasi jooksma ning end üles upitama, et näha, kas mõni laev tuleb vastu. Kompromiss leiti nii, et vahimadruste arvu sillal kahekordistati. Õnneks pahandusi ei juhtunud.

Mõne aja pärast pani Nordström & Thulin lisaks Gotlandi liinile käima ka väikese laeva Tallinna ja Stockholmi vahel. Liinile asus Rootsi lipu all sõitev Nord Estonia. Samal ajal toimus laevandusametis suur muutus.

1 „Walleniusrederierna 1934–1984”, lk 65 jj. [ ↵ ]

2 Tääviport ja vööriport on üks ja sama. Kaks küljelt suletavat porti. Vöörivisiir langetatakse alla. [ ↵ ]

3 Hjertstedti kirjad 27.11.1974 reg nr (31.12-861), 28/11 – 74,1976-0608. [ ↵ ]

4 Laevandusstatistika keskbüroo. [ ↵ ]

5 Aruanne ro-ro-parvlaeva Zenobia hukkumise kohta Larnaca reidil, Küpros, 7. juuni 1980, laevandusameti juurdluskomisjon. [ ↵ ]

6 Vabastus, väljastatud 26. märtsil 1981, viitenumber 31.12-2192/81. [ ↵ ]

7 www. faktaomfartyg.se/norsky_1977.htm. [ ↵ ]

Parvlaev Estonia. Rootsi riigi hukk

Подняться наверх