Читать книгу Parvlaev Estonia. Rootsi riigi hukk - Stefan Torssell - Страница 13

Kolmas oluline isik on Johan Franson. Temast sai hiljem hämamise arhitekt. Ta näitas juba varakult üles usinust. Esimest korda paistis ta silma sellega, et pani majakavahiks kartograafi. Juhtumi kohta avaldati palju artikleid ja kirjutati isegi näidend.

1970. aastate keskpaiku sattus Vene naftatanker Tsetsis Stockholmi lõunapoolses saarestikus madalikule. Suviseid supelkaljusid kattis ligane õli. Vähe puudus, et laeva madalikule sattumisest oleks saanud keskkonnakatastroof.

Johan Franson, hämamise arhitekt. Kaader Rootsi televisioonist

Niisugust õnnetust ei oleks tohtinud juhtuda. Kapten oli sillal. Pardal oli loots. Tsetsis liikus kontrollitud kiirusega poidega tähistatud laevateel. Merekaardil, mille oli koostanud Rootsi laevandusamet, ei olnud madaliku kohta mingeid vihjeid.

Tsetsise kaptenile esitati süüdistus. Laevandusamet võttis lootsi ja kapteni tugevalt pihtide vahele.

Anders Ahlmark oli kartograaf, kes töötas merekaartide osakonnas. Tal tekkis kahtlus. Tal oli meeles, et laevandusamet oli selles piirkonnas merd mõõtnud ja avastanud madaliku. Anders Ahlmark leidis arhiivist, mida otsis. Talle sattus ette paar märkust madaliku kohta laevateel. Mõõtetulemus oli mõeldud ajutiselt arhiivis hoiustamiseks, kuid kellegi hooletuse tõttu oli see lõplikult sinna jäänud. Kui selle piirkonna merekaarti hiljem joonistati, unustati varasemad mõõtmised.

Nüüd oli löögi alla sattunud laevandusamet. Merekaartide osakonna direktor ja tema lähimad ametnikud tundsid, et nad on ohus.

Laevandusametis töötas juristina noor ja andekas Johan Franson. Ta valdas suurepäraselt inglise ja saksa keelt. Kunagi kolledžiaastatel USAs käis ta kord kohtamas Hillary Diane Rodhamiga, kellest sai hiljem missis Clinton. Johan Franson sai ülesande kaitsta merekaartide osakonna tippjuhtkonda. Franson sai aru, mida ülemused soovisid, kui talle vabad käed anti. Ta eelistas oma juriidilistes tõlgendustes lähtuda psühholoogilisest vaatenurgast.

Juhtkond usaldas Fransoni ning lubas tal oma juriidilisi ja psühholoogilisi võimeid Anders Ahlmarki peal vabalt kasutada. Psühholoogiat oli siin rohkem kui juriidikat. Selleks et tekitada töötajates ebakindlust, vahetati välja merekaartide osakonna lukud. Uued võtmed anti kõigile peale Anders Ahlmarki. Sel viisil näidati teistele, et ta on seltskonnast välja arvatud. Mõne aja pärast viidi Anders Ahlmark üle merele majakavahiks. Tema jonnakus oli vaja maha lihvida.

Lugu üksildasest majakavahist levis kogu riigis. Ajaleht Expressen püüdis Anders Ahlmarki pildile ja ta sai avalikult tuntuks kui majakavang.

Laevandusamet kaotas nii Anders Ahlmarki kui ka tema vastu algatatud juriidilise protsessi, ent juhtkonnast ei võetud mitte kedagi hooletuse eest vastutusele. Ülemused pääsesid. Selles mõttes oli Franson üks riigi kõige osavamaid juriste.

Seni silmapaistmatu ametnik Johan Franson edutati laevandusameti peajuristiks. Rootsi avalikus teenistuses sai alguse uus ja huvitav ametnikukarjäär. Anders Ahlmarki karjäär seevastu käis allamäge. 1980. aastate lõpus lunastati ta laevandusametilt välja.

Kui Kaj Janérusest sai laevandusameti peadirektor, avanes tal võimalus pühenduda ühele oma lemmikharrastustest, nimelt golfile. Ta otsustas astuda Bråvikeni golfiklubi liikmeks. Kord aastas korraldati laevandusameti töötajatele golfiturniir, mille muhe võõrustaja oli Kaj Janérus. See oli populaarne üritus. Meeleolu oli alati ülemeelik. Kaj Janérus heitis nalja ja kõigil oli hea tuju.

Anders Ahlmark jäi töötuks. Mõni aeg hiljem nähti teda Bråvikeni golfirajal muru niitmas. Laevandusameti hästi organiseeritud golfiseltskonnal ei olnud mitte midagi selle vastu. Nende arvates oli vaja griine heas trimmis hoida ja korralikult hooldada.