Читать книгу Ado Reinvald'i Laulud - Ado Reinvald - Страница 17

Suur nurin sortsilaste tõust,

Kui tuleks pime põrgu jõust,

Käib sala suure wihaga

Siit läbi armsa Lääne maa.

Waik, soowil seisab Taara salk:

See piinajatel paras palk,

Nüid ülekohtu lõeg on täis –

Kas tuleb ette kodureis?

Nad puha, wiimane kui maik –

Kus on sell’ põrgul pesapaik!

See muistselt maha jäetud maa

Ei tereta neid saagiga.

Sest kindlast kinni hoiawad

Nad maha murtud Maarja maad,

Ei tahaks siit nad lahkuda,

Kus rahwas õppin’d orjama.

Neid aga waewab külma rõhk

Ja päewatõusu tuuleõhk –

Meil’ Ukku uue õnne toob

Ja ilusama ilma loob!