Читать книгу Ado Reinvald'i Laulud - Ado Reinvald - Страница 8

Ma olen käinud palju radu,

Ma olen näinud mitu maad,

Ei olnud kuskil leida kodu

Nii armast, uhked, ilusad

Kui kaunis, kallis isamaa –

Mu Sakala!

Siin wilja põllud lainetawad,

Siin lille luhad liiguwad,

Siin aasad magust lõhna a’awad,

Siin kõrged metsad kiiguwad.

Siin on mu kallis isamaa,

Mu Sakala!

Siin niidud paksu heina kandwad,

Siin kallilt kosub käte-töö,

Siin põllud palju wilja andwad,

Siin rahwas rõõmus päew ja öö.

Siin on mu kallis isamaa,

Mu Sakala!

Siin kägu kukkub kulda keelel,

Ja ööpik laanes laulab ka,

Siin rahwas ühenduse meelel

Käib üle kõige Eesti maa.

Siin on mu kallis isamaa,

Mu Sakala!

Siin jookswad hallikad ja ojad,

Kui hõbe lindid läbi maa,

Siin käiwad waba rahwa pojad

Ju ilma wõera ikketa.

Siin on mu kallis isamaa,

Mu Sakala!

Oh seda maad ja seda linna

Ma kiidan kõrgeks otsata:

Siit päew ei raatsiks looja minna,

Siit lahkub nagu nutuga,

Siin on mu kallis isamaa,

Mu Sakala!

Oh wõeras, kas sa oled käinud

Mu kaswu kohas Sakalas?

Kas oled kaugelt teda näinud?

Siis süda tõeste rõõmustas –

See on mu kallis isamaa,

Mu Sakala! –

Ja õnnelikuks mõttes kiitsid

Sa rahwast, kes siin asuwad,

Siin kaua aega ära wiitsid,

Kus arm ja truudus kosuwad.

See on mu kallis isamaa,

Mu Sakala!

Oh maa, kes täis on kaunist kiitust

Ja kuulus wana wägedest,

Kui lahkun ma su orust, niidust

Ja sinu püha mägedest,

Siis wõta oma hõlma sa

Mind Sakala!