Читать книгу Ado Reinvald'i Laulud - Ado Reinvald - Страница 19

Kus kallim koht kui Lindanisa,

Kus püham mälestuse paik?

Seal hingab Kalewite isa

Ju aastasajad rahus, waik;

Seal ema Linda leina walus

On järwe jätnud murule

Ja selles kuninglikus talus

Meil kaswis Kalew ülesse.

Mull’ tihti rääkis isa pere,

Kui alles hällis kiikusin,

Et üle maa ja üle mere

On Tall’na üksi neitsi-linn;

Nad teadsid pikka juttu westa,

Kuis teda piir’tud asjata

Ja et ta igaweste kesta,

Kui kestab ilm ja ilmamaa.

Kuis on seal kuulsas paigas lugu

Nüid Taara tõu ja waimuga:

Kas mäletab weel Eestisugu,

Et pühas paigas rändab ta;

Et tema tõstab oma kanda

Nüid Kalewite rinna peal

Ja et wõib tema mereranda

Weel eluks tõusta taadi heal?

Oh mäletaks sa, kes su põues

On ammu, ammu hingamas!

Oh teaksid sa, mis Eesti õues

Kord Linda silmist laenetas!

Nüid aga piad sa tõusma üles

Ja südameks meil olema,

Sest sinu põues, sinu süles

Meil magab armu otsata!

Ja mis see on, mis mina nõuaks

Mu Lindanisa, sinu käest?

Et sina kõigist mööda jõuaks,

Ja lahti peaseks sortsi käest;

Et sina käiksid Eesti hõimus

Ja Keisri armus kõigist eel,

Et su sees elaks auus ja wõimus

Mu püha Eesti emakeel!