Читать книгу Nügimine. Viis toetada valikuid, mis viivad tervise, jõukuse ja õnneni - Cass R. Sunstein - Страница 12

Vaadake neid kahe lauda.

JOONIS 1.1. Kaks lauda (Shepard [1990])

Oletame, et üritate otsustada, kumb neist paremini teie elutuppa kohvilauaks sobiks. Mida peate nende mõõtmeteks? Pakkuge, milline on nende pikkuse ja laiuse suhe. Lihtsalt silma järgi hinnates.

Enamik inimesi arvab, et vasakpoolne laud on palju pikem ja kitsam kui parempoolne. Tavaliselt pakutakse, et vasakpoolse laua pikkuse-laiuse suhe on 3:1 ja parempoolsel 1,5:1. Nüüd võite lauad joonlauaga üle mõõta. Avastate, et mõlema lauaplaadi pikkuse-laiuse on suhe sama. Mõõtke, kuni olete täiesti veendunud, sest antud juhul ei ole oma silm kuningas. (Kui Thaler seda pilti nende stammrestoranis Sunsteinile näitas, kasutas Sunstein mõõtmiseks oma söögipulka.)

Mida sellest näitest järeldada? Kui teile tundub, et vasakpoolne laud on pikem ja kitsam kui parempoolne, olete lihtsalt inimene. Teiega ei ole midagi valesti (või vähemalt selle katse põhjal ei ole põhjust seda oletada). Sellegipoolest oli teie hinnang siin kallutatud, mida võis ka ennustada. Sest keegi ei pea parempoolset lauda kitsamaks! Vähe sellest, et te eksisite: ilmselt olite ka täiesti veendunud, et teil on õigus. See trikipilt kulub marjaks ära, kui kohtate teisi samasuguseid inimesi, kes tahaksid näiteks baaris millegi peale kihla vedada.

Nüüd mõelge joonise 1.2 peale. Kas need kaks kujundit on sarnased või erinevad? Taas, selge nägemisega inimene tajub neid ühesugustena, mida need ka on. Need on lauaplaadid jooniselt 1.1, millelt on lauajalad eemaldatud ja suunda muudetud. Sest nii jalad kui paiknemissuund tekitavad illusiooni, et joonise 1.1 lauaplaadid erinevad üksteisest, aga kui need häirivad asjaolud eemaldada, siis meie nägemissüsteemi tavaline hämmastav täpsus taastub.^[1.]

Need kaks pilti toovad esile ühe olulise tõdemuse, mille majanduskäitumise uurijad on laenanud psühholoogidelt. Tavaliselt töötab inimese taju äärmiselt hästi. Tunneme ära inimesi, keda ei ole aastaid näinud, mõistame emakeele keerukamaid nüansse ning jookseme kukkumata trepist alla. Mõni meist suudab kõnelda isegi tosinas keeles, arendada edasi kõige keerukamaid arvuteid ja/või mõelda välja relatiivsusteooria. Kuid ilmselt oleks need lauad isegi Einsteini

ära lollitanud. See ei tähenda, et meie kui inimestega oleks midagi

JOONIS 1.2. Lauaplaadid (Shepard [1990])

lahti, küll aga tähendab see, et meie arusaam inimkäitumisest võib paraneda, kui oskame hinnata, miks inimesed süstemaatiliselt eksivad.

Sellest arusaamiseni jõudmiseks tuleb uurida inimmõtlemise teatud külgi. Et psühholoog ja kunstnik Roger Shepard inimese nägemissüsteemist üht-teist teadis, joonistas ta 1990. aastal need petlikud lauad. Ta teadis, mida on vaja joonistada, et meie meeli petta. Kognitiivsüsteemi tundmine on võimaldanud teistelgi avastada meie mõtlemisviisi süsteemseid kallutatusi.