Читать книгу Lugu kadunud lapsest - Elena Ferrante - Страница 2

Elena Ferrante
Lugu kadunud lapsest

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital

Originaali tiitel:

Elena Ferrante

Storia della bambina perduta

Edizioni e/o

2014

Copyright © 2014 by Edizioni e/o

© Tõlge eesti keelde. Tiina Randviir, 2021

Toimetanud ja korrektuuri lugenud Terje Kuusik

Kujundanud Britt Urbla Keller

ISBN 978-9985-3-5183-3

e-ISBN 9789985352755

Kirjastus Varrak

Tallinn, 2021

www.varrak.ee

www.facebook.com/kirjastusvarrak

Trükikoda OÜ Greif

Tegelased ja ülevaade eelmiste osade sündmustikust

Cerullo perekond (kingsepa perekond):

Fernando Cerullo, kingsepp, Lila isa.

Nunzia Cerullo, Lila ema.

Raffaella Cerullo, kutsutakse Linaks või Lilaks. Sündis 1944. aasta augustis. Kuuekümne kuue aastaselt kaob jälgi jätmata Napolist. Abiellub noorelt Stefano Carracciga, kuid Ischial veedetud puhkuse ajal armub Nino Sarratoresse, kelle pärast jätab maha oma mehe. Kui kooselu Ninoga on karile jooksnud ja Lila toonud ilmale poja Gennaro (keda hüütakse ka Rinoks), jätab ta Stefano lõplikult maha, olles avastanud, et mees saab Ada Cappuccioga lapse. Ta kolib koos Enzo Scannoga San Giovanni a Teducciosse, kuni kolib mõne aasta pärast koos Enzo ja Gennaroga vanasse linnaossa tagasi.

Rino Cerullo, Lila vanem vend. Abielus Stefano õe Pinuccia Carracciga, kellega saab kaks last.

Teised lapsed.

Greco perekond (portjee perekond):

Elena Greco, kutsutakse Lenucciaks või Lenùks. Sündis 1944. aasta augustis ja kirjutas selle pika jutustuse, mida me nüüd edasi loeme. Pärast põhikooli jätkab Elena üha edukamalt õpinguid, kuni saab Scuola Normale di Pisa diplomi. Seal kohtub ta Pietro Airotaga, kellega mõni aasta hiljem abiellub, nad kolivad Firenzesse. Neil on kaks tütart, Adele ehk Dede ja Elsa, kuid abielus pettunud Elena jätab lõpuks Pietro ja lapsed maha, kui alustab armulugu Nino Sarratorega, kellesse ta on juba lapsepõlvest alates armunud.

Peppe, Gianni ja Elisa, Elena vennad ja õde. Elena vastuseisust hoolimata hakkab Elisa kokku elama Marcello Solaraga.

Isa, linnavalitsuse portjee.

Ema, koduperenaine.

Carracci perekond (don Achille perekond):

Don Achille Carracci, mustal turul äritseja ja liigkasuvõtja. Ta mõrvati.

Maria Carracci, don Achille naine, Stefano, Pinuccia ja Alfonso ema. Stefano ja Ada tütar kannab tema nime.

Stefano Carracci, kadunud don Achille poeg, ärimees, Lila esimene abikaasa. Pettunud tormilises abielus Lilaga, alustab armulugu Ada Cappuccioga, kellega asub pärast koos elama. Lilaga on tal poeg Gennaro ja Adaga tütar Maria.

Pinuccia, don Achille tütar. Abiellub Lila venna Rinoga ja saab temaga kaks last.

Alfonso, don Achille poeg. Pärast pikka kihlust soostub Marisa Sarratorega abielluma.

Peluso perekond (puusepa perekond):

Alfredo Peluso, puusepp ja kommunist, sureb vanglas.

Giuseppina Peluso, Alfredo truu naine, kes pärast mehe surma sooritab enesetapu.

Pasquale Peluso, Alfredo ja Giuseppina vanim poeg, ehitustööline, sõjakas kommunist.

Carmela Peluso, keda hüütakse Carmeniks. Pasquale õde, kaua aega kihlatud Enzo Scannoga. Abiellub peatänava väikese bensiinijaama omanikuga, kellega saab kaks last.

Teised lapsed.

Cappuccio perekond (hullu lesknaise perekond):

Melina, lesk, Nunzia Cerullo sugulane. Kui suhe Donato Sarratorega lõpeb, kaotab peaaegu mõistuse.

Melina mees, suri salapärastel asjaoludel.

Ada Cappuccio, Melina tütar. Kaua aega kihlatud Pasquale Pelusoga, saab Stefano Carracci armukeseks, kellega hakkab koos elama. Neil on tütar Maria.

Antonio Cappuccio, tema vend, mehaanik. Oli kihlatud Elenaga.

Teised lapsed.

Sarratore perekond (poeedist raudteeametniku perekond):

Donato Sarratore, suur naistekütt, oli Melina Cappuccio armuke. Ka Elena alistub talle noores eas Ischia rannal, ajendatuna valust, mida põhjustab talle Nino ja Lila vaheline suhe.

Lidia Sarratore, Donato naine.

Nino Sarratore, Donato ja Lidia esmasündinu, pikka aega salasuhtes Lilaga. Abielus Eleonoraga, kellega sai poja Albertino, alustab armulugu Elenaga, kel on ka lapsed ja kes on abielus.

Marisa Sarratore, Nino õde. Abielus Alfonso Carracciga. Hakkab Michele Solara armukeseks, kellega saab kaks last.

Pino, Clelia ja Ciro Sarratore, Donato ja Lidia nooremad lapsed.

Scanno perekond (puu- ja kööviljamüüja perekond):

Nicola Scanno, puu- ja köögiviljamüüja, sureb kopsupõletikku.

Assunta Scanno, Nicola naine, sureb vähki.

Enzo Scanno, Nicola ja Assunta poeg. Kaua aega kihlatud Carmen Pelusoga. Hoolitseb Lila ja Gennaro eest, kui Lila Stefano Carracci lõplikult maha jätab, viib nad elama San Giovanni a Teducciosse.

Teised lapsed.

Solara perekond (samanimelise baar-kondiitriäri omaniku perekond):

Silvio Solara, baar-kondiitriäri omanik.

Manuela Solara, Silvio naine, liigkasuvõtja. Juba eakas, tapetakse oma maja ukse ees.

Marcello ja Michele Solara, Silvio ja Manuela pojad. Lila poolt nooruses ära põlatud, hakkab paljude aastate pärast kokku elama Elena noorema õe Elisaga.

Michele on abielus Gigliolaga, kondiitri tütrega, kellega saab kaks last, võtab armukeseks Marisa Sarratore, kellega saab veel kaks last. Kiindumus Lilasse ei kao.

Spagnuolo perekond (kondiitri perekond):

Sinjoore Spagnuolo, kondiiter Solara baar-kondiitriäris.

Rosa Spagnuolo, kondiitri naine.

Gigliola Spagnuolo, kondiitri tütar, Michele Solara naine, tema kahe lapse ema.

Teised lapsed.

Airota perekond:

Guido Airota, kreeka kirjanduse professor.

Adele, tema naine.

Mariarosa Airota, vanem tütar, kunstiajaloo õppejõud Milanos.

Pietro Airota, noor professor. Elena mees, Dede ja Elsa isa.

Õpetajad:

Ferraro, õpetaja ja raamatukoguhoidja.

Oliviero, õpetajanna.

Gerace, gümnaasiumiõpetaja.

Galiani, gümnaasiumiõpetaja.

Teised tegelased:

Gino, apteekri poeg, Elena esimene poiss. Linnaosa fašistide peamees, tapeti apteegi ees.

Nella Incardo, õpetajanna Oliviero sugulane.

Armando, arst, õpetajanna Galiani poeg. Abiellus Isabellaga, kellega on poeg Marco.

Nadia, üliõpilane, õpetajanna Galiani tütar, Nino kunagine pruut. Sõjaka poliitilise tegevuse käigus liitub Pasquale Pelusoga.

Bruno Soccavo, Nino Sarratore sõber ja perekonna vorstiäri pärija. Tapeti oma vorstivabrikus.

Franco Mori, Elena peigmees ülikooli esimestel aastatel, pühendus poliitilisele tegevusele. Fašistide kallaletungi käigus kaotab silma.

Silvia, üliõpilane ja poliitaktivist. Tal on poeg Mirko, kes sündis põgusast suhtest Nino Sarratorega.

Küpsus

Lugu kadunud lapsest

1

1976. aasta oktoobrist kuni 1979. aastani, kui ma Napolisse elama asusin, hoidusin Lilaga püsivaid suhteid üles soojendamast. Kerge see ei olnud. Ta üritas peaaegu otsekohe jõuliselt taas minu ellu tungida, ning ma vältisin teda, talusin teda, kannatasin välja. Ta käitus küll nii, nagu tahaks vaid raskel hetkel minu lähedal olla, kuid sellegipoolest ei suutnud ma unustada põlgust, millega ta oli mind enne kohelnud.

Täna tundub mulle, et kui mind oleks haavanud vaid solvang – sa oled idioot, oli ta mulle telefonis karjunud, kui ma talle Ninost rääkisin, ja ta ei olnud kunagi varem, mitte kunagi, minuga niimoodi rääkinud –, oleksin varsti maha rahunenud. Tegelikult läks mulle solvangust rohkem korda tema vihje Dedele ja Elsale. Mõtle kurjale, mida sa oma lastele teed, hoiatas ta, kuid ma ei pannud seda siis tähele. Aja jooksul omandasid need sõnad aga aina suurema kaalu, ja ma mõtlesin nende peale tihti. Lila ei olnud Dede ja Elsa vastu iialgi pisimatki huvi üles näidanud, kindlasti ei olnud nende nimed tal üldse meeleski. Kui ma telefonis talle mõnest tüdrukute terasest mõtteavaldusest rääkisin, katkestas ta mind kohe, viis jutu mujale. Ja kui ta nendega Marcello Solara majas esimest korda kohtus, piirdus ta hajameelse pilgu ja mõne mittemidagiütleva lausega, pööramata mingit tähelepanu sellele, kui ilusasti nad riides olid, kui kenasti kammitud, kui hästi nad oskasid ennast väljendada, ehkki olid veel nii väikesed. Ometi olin nad teinud mina, mina olin nad üles kasvatanud, nad olid osa minust, tema igiammusest sõbrannast: ta oleks pidanud mõtlema minu emauhkusele – ma ei väidagi, et kiindumusest, vaid lihtsast viisakusest. Tema aga ei olnud üritanud isegi pisukest heatahtlikku irooniat, oli näidanud üles ükskõiksust, ja kogu lugu. Alles nüüd – kindlasti armukadedusest, sest ma olin endale saanud Nino – meenusid talle lapsed ja ta tahtis rõhutada, kui halb ema ma olen, sest olles ise õnnelik, olid nemad nüüd õnnetud. Sellele mõeldes läksin otsekohe närvi. Kas oli Lila muretsenud Gennaro pärast, kui ta Stefano maha jättis, kui ta lapse naabrinaise hoida andis, et vabrikus tööl käia, kui ta poja minu juurde saatis, just nagu tahaks temast lahti saada? Mul olid muidugi omad vead, aga igatahes olin ma parem ema kui Lila.