Читать книгу Naissaatana surm - Фэй Уэлдон - Страница 15

On järgmine hommik ja Valerie Valeria töötab brošüüri kallal, kui naissaatan, värske ja virge pärast korralikku ööund – ta võttis lõpuks unerohtu – ja tublit hommikusööki (puder ilma soola, suhkru ja kooreta, pluss värskelt pressitud apelsinimahl), hiilib märkamatult Valerie selja taha, et näha, mis ta ekraanil on.

„Kõrge torn, iidne ja oluline kultuuripärand, on sobilik kodu Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi erinevatele heategevatele aktsioonidele. Ja milline ajalugu sellel on! Rajatud 1646. aastal majakana hoiatamaks meresõitjaid, et nood liiga kaljude lähedale ei satuks, kuid samas räägitakse ka, et siin asus omal ajal ümberpiiratud kuningas Charles I luksuslik pelgupaik.”

„Tubli katsetus,” sõnab leedi Patchett. „Aga su laused on liiga pikad. Ütle seda lühidalt ja löövalt. Rahastust taotlevate kirjade lugejatel on väga kasin tähelepanuvõime. Ja ma ei ole päris kindel su ajaloolises täpsuses.”

„Ma paningi igaks juhuks „räägitakse”,” ütleb Valerie Valeria ja krigistab hambaid. Ta on harjunud kiituse, mitte kriitikaga.

„1664. aastal hävitasid torni meessoost parlamendiliikmed, kes tegid pihuks ja põrmuks kõik ornamendid, tornikesed ja kullatud balustraadid, kaasa arvatud metalse peegeldusega peeglid. Selle tagajärjel läks põhja kaks laeva. 1815. aastal kujundas Ada Lovelace, Charles Babbage’i abikaasa ja esimese arvuti leiutaja, nutika peeglite galerii, mis võimaldas valgusel ulatuda viie miili kaugusele.”

„Aga Ada Lovelace ja Charles Babbage ei olnud abielus,” märgib naissaatan. „Sa pead selle ära muutma.”

„Ma olen asja uurinud,” väidab Valerie, „ja ma olen kindel, et nad magasid koos, nii et see teeb sisuliselt sama välja. Me peame võtma neid ammuseid partnerlussuhteid nii, nagu need olid. Ajalugu kujutatakse sageli meesterahva seisukohast, seetõttu on oluline siin tasakaalu taastada. Tegelikkus muutub ebaoluliseks. Või vähemalt nii mulle ülikoolis õpetati.”

Naissaatan kerib mööda lehekülge allapoole. „1832. aastal võeti Kõrgelt tornilt töötava majaka õigused ja see langes erakätesse. Ja üsna hiljaaegu, nii irooniline, kui see ka pole, läks kuulsa romantilist ilukirjandust viljeleva autori kätte. Pärast tema surma sai efektne terasest ja klaasist ehitis, mis nüüd paikneb Kõrge torni kõrval ja on tuntud Kindlusekompleksina, Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi peakorteriks. See on mugav kodu ligi viiekümnele püsivalt siin resideeruvale õele, kes on pühendanud oma elu ühiskonna parendamisele, ja kuni kolmekümnele ajutisele külalisele inspireerivas SVI naiste varjupaigas (vt lisatud infolehte).”

„Parem,” möönab naissaatan. „Aga su laused on ikka liiga pikad ja ma ei leia, et Mary Fisherit peaks kuulsaks nimetama. Kurikuulsaks vahest küll, sest ta kasutas oma kahtlasel teel hangitud rikkust selleks, et muuta kunagised varemed armupesakeseks, kus ta süüdimatult võrgutas neid õnnetuid, kes ta võrku langesid. Ma ei näe tema mainimisel üldse mingit mõtet.”

„Tahtsin rääkida sellest, kuidas tema vaim endiselt Kõrges tornis kummitamas käib,” seletab Valerie, „ja miks. See on palju huvitavam kui ükskõik mis annuses ajalugu!”

„Siin tornis ei kummita,” lausub Naissaatan. Ta on väga vihane. „Tõsimeelsed inimesed ei usu kummitustesse. „Kui sa sellist jama kirjutad, hakatakse meisse põlglikult suhtuma. Sa pead meeles pidama, et instituut maksab sulle palka ja väärib su ustavust ja et sa töötad minu juures.”

Olukord kisub parajaks riiuks.

„Olgu pealegi,” ütleb Valerie, „ehkki inimesed armastavad häid kummituslugusid. Ja mida ma ütlen Laternatoa kohta, mis on külastajatele suletud, ehkki just see on ruum, mida kõik alati näha soovivad?”

„See, et mu endine abikaasa Bobbo elab oma armetut nõdrameelset elu Laternatoas,” nähvab leedi Patchett, „kus tal on olemas kogu vajalik arstiabi ja hoolitsus, on võimalik ainult tänu minu heatahtlikkusele. Ja ta ei jää meie juurde enam kauaks. See, mida sa tahad öelda, Valerie, ei tähenda üldse mitte midagi!”

„Hea küll,” lausub Valerie Valeria. „Kui te nii ütlete. Ei ühtki sõna kummituse kohta. Aga kas me võiksime homme minna tagasi Vastupäevamarsi ja pööripäeva juurde? On väga tähtis mitte olla negatiivne!”

Valerie teab piisavalt hästi, et kui anda järele mõnes väikeses asjas, võib saada oma tahtmist ühes suures küsimuses, mis on tegelikult oluline. Ja mida teab naissaatan reklaamindusest? Tuhkagi. Pikad laused, no tõepoolest! Ilmselgelt puudutas see Valerie õrna kohta. Praegu pole igatahes õige aeg Vastupäevamarsi teema tõstatamiseks. Valerie Valeria naeratab armsalt ja hoiab keelt hammaste taga.