Читать книгу Kujuteldavate olendite raamat - Хорхе Луис Борхес - Страница 14

Neli sajandit enne kristliku ajaarvamise algust oli Behemot elevandi või jõehobu suurendus, kiivas ja hirmutav variant neist kahest loomast; nüüd aga on ta just nimelt need kümme kuulsat värsirida, mis teda kirjeldavad (Iiob 40:15–24) ja see hiiglaslik kujutis, mille need read esile manavad. Kõik muu on pelgalt arutelud ja filoloogia.

Sõna „behemot” on mitmuses; siinkohal on tegemist (nii väidavad filoloogid) heebrea keele suurendava mitmusega sõnast b῾hemah tähendusega „loom, lojus”. Nagu on öelnud vend Luís de Leon oma teoses „Exposición del Libro de Job” („Iiobi raamatu argumendid”): „Behemot on heebreakeelne sõna, mis otsesõnu ütleb „loomad”; kõigi õpetatud meeste ühine seisukoht on, et see tähendab elevanti, kelle kohta öeldakse nii tema metsiku suuruse pärast, et ta on küll üks loom, aga nagu mitme eest.”

Huvi pärast mainime ära, et ka Jumala nimi, Elohim, on piibli esimeses värsireas mitmuses, kuigi tegusõna nõuaks ainsust („alguses lõi Jumalad taeva ja maa”) ning sellist grammatilist konstruktsiooni on hakatud nimetama majesteetlikuks mitmuseks (pluralis majestatis) või ülimusmitmuseks.^[1.]

Siin on need värsid, kus Behemot esineb, vend Luis de Leóni sõnasõnalises tõlkes, milles ta tegi ettepaneku säilitada „ladina keele mõte ja heebrea keele maik, milles on teatavat majesteetlikkust” [sellele lisandub omakorda eestikeelsele piiblitõlkele tuginev, samas võimalikult sõnasõnaline tõlge hispaania keelest eesti keelde].

10. Näed nüüd Behemotti; rohtu nagu härg sööb.

11. Näed: tema ramm on ta ristluudes, tema jõud on tema kõhul asuvas nabas.

12. Ta liigutab saba, mis on kui seeder; tema kubemenärvid on kiulised.

13. Tema luud-kondid on pronksist, nagu raudvarvad.

14. Peamine Jumala tee, mille peal Jumal oma nuga kasutab.^[2.]

15. Tõesti, rohtu kasvatavad talle mäed, ja kõik aasaloomad käivad seal mängimas.

16. Hämarate varjude all ta kõnnib; varju pakkuvates roostikes, niisketes soodes.

17. Varjud katavad kinni tema varju, teda ümbritsevad kaldapajud.

18. Näed: jõgi sängist välja läheb, mis pole mingi ime; tal on usaldust (kindlust, usaldamist), et Jordan voolab tema suust läbi.

19. Tema silmades kui saaks ta nagu konksuga kinni püüda; teravad tokid torgata tema ninasõõrmetesse.

Eelneva selgitamiseks lisame ka Cipriano de Valera versiooni^[3.]:

10. Siin on nüüd Behemot, mille ma koos sinuga tegin; rohtu sööb ta nagu härg.

11. Asi on nüüd selles, et tema jõud on tema ristluudes; ja tema ramm on tema kõhul asuvas nabas.

12. Tema saba liigub nagu seeder ja tema genitaalide närvid on kiulised.

13. Tema luud on tugevad nagu teras ja tema jäsemed nagu raudlatid.

14. Tema on Jumala teede pea, mille lähedale tema [Jumal] võib tuua oma mõõga.

15. Kindlapeale mäed annavad talle võrseid; ja kõik aasaloomad kepsutavad seal.

16. Varjude sisse viskab ta maha, roostike hämarusse ja niisketesse paikadesse.

17. Varjurikkad puud katavad ta oma varjuga; kaldapajud ümbritsevad teda.

18. Just seal röövib ta selle jõe, mis ei voola; ja usub, et Jordan voolab tema suust läbi.

19. Tahavad teda silmadest haarata rumalad ja torgata läbi tema ninasõõrmed.

1 Sama võib lugeda ka Hispaania Kuningliku Akadeemia välja antud grammatikast:„Meie on kahtlemata loomu poolest mitmuses, kuid sellega ühilduvad nimisõnad ainsuses, kui iseendast räägivad eriti väärikad isikud; nt: „Meie, D. Luis Belluga, Jumala ja Apostliku Aujärje armust Cartagena piiskop”.” [ ↵ ]

2 Ta on suurim Jumala imedest, aga Jumal, kes ta tegi, ta ka hävitab. [ ↵ ]

3 Paksus kirjas kohti ei esine algses, heebreakeelses tekstis, need on juurde lisanud tõlkija. [ ↵ ]