Читать книгу Kujuteldavate olendite raamat - Хорхе Луис Борхес - Страница 9

„Pharsalias” loetakse üles kõik tõelised ja kujuteldavad maod, keda Cato sõdurid Aafrika kõrbetes kohtasid; sealt leiab parca, „kes liigub sirgelt püsti nagu jalutuskepp”, ning yaculo, kes tuleb õhust nagu nool, ja „hirmsa amphisbaena, kellel on kaks pead”. Peaaegu samasuguste sõnadega kirjeldab teda ka Plinius, kes lisab: „Nagu ühest tema mürgi väljutamiseks veel küllalt poleks”. Brunetto Latini oma teatmeteoses „Tesoretto“ – entsüklopeedias, mida mainitu soovitas oma kunagisele õpilasele Põrgu seitsmendas ringis – on vähem sõnaküllane ja selle võrra selgem: „Amphisbaena on madu, kellel on kaks pead, üks õige koha peal ja teine saba otsas; mõlemaga võib ta hammustada; ja ta liigub kergelt ja tema silmad hiilgavad nagu küünlad.” 17. sajandil täheldas söör Thomas Browne, et pole ühtegi looma, kelle poleks alumist ja ülemist, eesmist ja tagumist, vasakut ja paremat, ja ta väitis, et seetõttu ei saa olemas olla amphisbaena’t, kelle mõlemad otsad on eesmised. Kreeka keeles tähendab amphisbaena „see, kes läheb kahes suunas”. Antillidel ja mõnes Ameerika piirkonnas kasutatakse seda nimetust ühe roomaja kohta, keda tuntakse ka nimetuste all „kahes suunas mineja”, „kahe peaga madu” ja „sipelgate ema”. Räägitakse, et sipelgad toitvat teda. Samuti seda, et kui ta kaheks tükiks lõigata, siis lähevad need ise kokku tagasi.

Amphisbaena kasulikkust meditsiinis ülistas juba Plinius.