Читать книгу Jaan Tammsalu - Jaan Tammsalu Toimetaja: Margit Arndt-Kalju - Страница 5

Kummalisel kombel taipas keegi juba siis, kui olin esimeses klassis, et mulle meeldib laval olla. Sinna mind torgati. Nututasin ja naerutasin naistepäeval emasid mingite etteantud tekstidega, mäletan neid märgade põskedega emasid esimeses, kolmandas ja viiendas reas. Ei meenu, et ma oleksin lapsena kartnud lavale astuda, et lugeda mõnd ette antud või oma teksti.

Siis tuli muusikakool, sest ema oli veendunud, et tema laps on ülimusikaalne. Küllap ma viisi pidasin, aga tema oli kindel, et minust peab saama hea muusik. Paraku jäeti mind teises klassis Kingissepa (praeguses Kuressaare) muusikakoolis istuma ja kui olin siis pool aastat veel n-ö ära istunud, siis aeti mind kui ülimalt mitteandekat õpilast sellest koolist ära. Tegelikult tahtsin ma kergejõustikuga tegeleda. Kuna ema ei lubanud mul kahte asja korraga teha, siis tegin kõik endast oleneva, et olla väga ebamusikaalne. Midagi ma sealt koolist siiski õppisin, solfedžo ja muusikaliteratuur andsid mulle päris palju.