Читать книгу Mäss ja meelehaigus - Juhan Luiga - Страница 14

Nõo kihelkonnas peab üks peremees oma kahekümneaastast tütart suvel laudas — talvel rehe all ahelate otsas.

Isa salgas alguses; — arvas ilma ees oma paiset salaja hoida võivat.

Eksib igaüks, kes arvab, et isa oma tütrega metsiku südame pärast halvasti ümber käib. Koguni mitte.

Liigutatud olime mõlemad, kui isa luku sulu-ukse eest võttis ja uks ennast avas: suure hulga kaeraõlgede sees ilmus neljakäpukil tütarlaps nähtavale. Oma alles veel lapseliku näokesega — 12–13aastaseks oleks võinud teda pidada — tuli ta sulu kõrgele lävele ja naeratas nõdralt. Katkenud särgihilbud ainult katsid selga. — Väljas oli ju sügisene külm.

Ka see haige ei kõnelnud midagi.

Mina vaatasin — isa seletas ennast vabandades: “Ei saa kuidagi haigega toime. Kümne aasta eest oli ta Tartu kliinikus — säält ei saanud aga haigusele midagi abi. Talve peame teda rehetares ahela otsas jalgapidi — rihma ja kablad närib ta varsti ära; — aga suvel on temal siin vabam, sääred paranevad ahelate hõõrumisest ära.”

Ma nägin sellest, kui raske tõesti niisugune haige meie talukohas ravitseda on.

Pea teda toas — siis peavad kõik teised toast välja minema — haige on must ja vägivaldne. Ehita tema jaoks ise tuba — selleks ei jätku igakord jõudu. Tahad sa vähegi niisugust haiget korras pidada, siis peab kõige vähem üks inimene öösi ja päeval tema juures olema. Sellele ei jõua ka rikkamate pung vastu lüüa.

Pääliskaudsed vaatlejad võiksid niisuguste nähtuste tõttu meie maarahva juures hoolimata ja kaledat iseloomu otsima minna — ongi seda kaebust tõstetud.

Ma pean ühes teiste vanemate arstidega, kes meie maad ja rahvast tunnevad, — tunnistama, et maal meie rahval vaimuhaiguste kohta palju asjalikku arusaamist ja mõistlikku ümberkäimist nendega näha on. Kõigil pool peetakse nõtrasid haigeteks, ollakse nende vastu ettevaatlik ning hoitakse ilmaaegu ässitamise eest.

Kui haiged jaksavad, pannakse neid tööle, aga piinamist ja lausa vägivalla tarvitamist vaimuhaigete vastu ei ole ma nendes 11 kihelkonnas, mis ma läbi olen otsinud — mitte leidnud.

Mõned vaimuhaiged on seda laadi, et harilikul inimesel tõesti raske on neid haigeks pidada. Niisugused haiged kannatavad vahel tublisti. Aga sääl ei ole meie taluinimesed enam süüdi, kui näiteks vallaametnikud ja ka kohalikud õpetajad, kes lausa vaimuhaigust paha iseloomu tundemärgiks peavad ja siis manitsemiste, vägivalla ja vangikambri abil teda parandada loodavad, — muidugi ilma mingi tagajärjeta.

Kuidas nõdrameelsed omaksed ära tüütavad — seda teab vaimuhaigete arst väga hästi: tulevad ja toovad vahel kõrge perekonna liikmed oma sugulase haigemajasse ja annavad arstile mõista, et nad sugugi ei pahandaks, kui haige arsti vääratusel kogemata enneaegu neid hoolitsemise vaevast ja kuludest vabastaks.

Maal oskavad omaksed, nagu nägin, tihti paremini haigetega ümber käia, kui mõnikord meie — vilunud selles asjas — haigemajas.

Avinurme Savisaare metsakülas elab väikemaapidaja oma korralikus elumajas ja põetab nõtra naiseõde päris eeskujulikult. Haige tuba oli puhas, voodi korras, ehk küll haige ise millestki ei hooli.

Kliinikus ei saanud meie selle haigega vähemalt kuidagi toime. Ta kolkis talitajad ja arstid läbi, sülitas silmad täis; söögiriistad, need lendasid aga. Teiste haigete vastu oli ta hoolimatu; päälegi vandus ja laulis ta oma vihase häälega niisuguseid roppusi, et seinad mustama lõid. Häämeel oli meil, kui omaksed ta viimaks ära viisid.

Vaimuhaigeid, kellel omakseid ei ole, või keda sugulased pidada ei jõua ehk ei taha, — neid leiame suurel hulgal valla vaestemajades. Kokku leidsin vaestemajas 11 kihelkonna piires 80 vaimuhaiget. Palju valdasid on aga, kus vaestemajasid olemaski ei ole.

Laius-Tähkvere vaestemaja oli mineval suvel päris “hullumaja”. Seitse vaimuhaiget leidsin sääl, noori ja vanu, ning mitte ühtki terve mõistusega inimest, kes nende järele oleks vaadanud. Viimati sain ühe nõdra langetõbise tütarlapse käest niipalju teada, et nurme pääl üks vanainimene tööl olevat, kes minule tarvilisi teateid anda võivat.

See vanainimene, naisterahvas, oli ühe vaimuhaige õde, kes väikese tasu eest valla poolt oma venna ja ühtlasi ka teiste eest hoolitsema pidi. Vald annab harilikult 1 rubla kuus haige söögirahaks. Muidugi teada ei jõudnud see hoolitseja oma puudust ja häda küllalt kaevata!

Üks rahutu tütarlaps oli eraldi toas riivi taga. Kahe tarvis olid vaestemaja nurka erilised kuntrud tehtud, kuhu ajuti rahutud vaimuhaiged sisse pandi. Hiljuti oli sääl kaks venda sees; üks nendest oli ennast väljas ära poonud.

Puurmani vaestemajas leidsin ühe langetõbise 12-aastase poisikese särgiväel — pool ihu haavadega kaetud. Ta oli oma tõves tulle kukkunud ja puuduliku ravitsemise tõttu ei olnud uut nahka põlenud kohale kasvanud. Niisuguses vaevalises olekus oli ta juba aasta. Lubati teda uuesti rohitsemise alla võtta.

Härjanurme vaestemaja oli üks armetumatest. Meesterahvas, nõdrameelne, lamas pimedas kuntrus mustuse sees, lühikese keti otsas jalgapidi seina küljes.

Selle kõrval märatses koledasti teises kuntrus üks väga rahutu naisterahvas. Kaaselanikud vaesed olid tema pärast meelt heitmas ja kartsid ta lahtipääsmist. Ükskord oli ta oma kuntru kohalt maja lae üles tõstnud ja ära pagenud.

Sootaga valla vaestemajas valitses vaesus ja viletsus. Üks vähihaige, kellel näo asemel vähja-haav, ajas vänget haisu kõik toa täis, kuna nõdrameelne naisterahvas sügavas nõtruses oma mustusega ja muidu toore olekuga kaaselanikke väga tülitas. Ühes toas elasid 8 inimest kõik koos.

Raadi vallas on kolm vaestemaja. Kõik kolm on kaebamist, nurinat, mustust ja haigust täis. — Vasula vaestemaja on, nagu näha, laste-hoiumaja. Ma leidsin neid siin 13 last koos, kõik 7–12aastased, ühe naisterahva hoole all. Kuidas nad siin kasvavad ja mil viisil nende eest hoolitsetakse — võib arvata. — Kus on siis nende laste omad emad? —

Suurem jagu neist on vaesedlapsed ja sohilapsed. Ühel tüdrukul on sääl 5 last — iga aasta toob ta uue juurde. Ema kiituseks peab ütlema, et ta kõige oma vara ja jõuga oma laste eest hoolitseb, nagu minule seletati. — Teisel tüdrukul on sääl 2 ja kolmandal niisama kaks last. Ühe nõrgameelse tüdruku 2 last on niisama sääl, üks nendest on nõdrameelne. Talvel olevat neid mudilasi selles vaestemajas 19 hinge koos.

Kes neid peseb ja puhastab? —

Sauna ligidal ei ole ja kahe versta kaugusel olevasse talusauna ei lubata ka neid musti ja kärnaseid inimesi häämeelega.

Siin vaeste ja vanade keskel, ilma ema hooleta ja õpetuseta kasvavad need lapsed üles! Vallale tuleb see viimati kallis maksma!