Читать книгу Mäss ja meelehaigus - Juhan Luiga - Страница 16

Langetõbi on laialt tuttav. Ka meie maal tuleb ta tihti ette. Langetõbi loetakse vaimuhaiguste hulka. Liivimaal on 100 vaimuhaige seas umbes 10 langetõbist. See haigus on juba vanast hallist ajast saadik tähelepanemist leidnud. Pole ka sugugi ime: oma loomu, ilmumise ja avaldumise viisi poolest paneb ta iga vaatlejat imestama ja kohkuma ning ühtlasi tema saladuslikke juuri uurima.

Celsius, Rooma arst, nimetas langetõbe “suureks haiguseks” (morbus major). Ebausklike roomlaste juures oli selle haiguse tähendus suur: kui rahva-nõukogudel keegi krampidesse sattus, mindi koost ära, et mitte otsuseid teha, mille kurb saatus kindel oli. Kreeklased, pärast ka roomlased nimetasid langetõbe “pühaks haiguseks” (morbus sacer), sellega tõve muinasusulise alguse pääle tähendades. Kui Kreeka templites preestrid tuleviku saatust ette kuulutama hakkasid, sattusid nad selle juures langetõvesarnasesse “koolesklemisse”, millega tõbi ise pühendatud sai, nagu meie juures “põlvitamine” pühaks toimetuseks on saanud.

Langetõbi on pääaju haigus. Tuntud ja osalt veel tundmata haiguslikud muudatused pääajus on haiguse sünnitajad. Nendest muudatustest kõneleme pärast.

Langetõbi avaldab ennast pääasjalikult nõnda, et pääaju, see kehalikkude ja ka vaimu talituste keskkoht, aegajalt, äkitselt oma töö seisma jätab, mille juures meelemõistus ära kaob ja inimene jõuetult maha langeb. Harilikult ilmuvad langemise järel tuttavad tõmbamised käe, jala ja silmade lihastes, mis krambi näol üks minut kuni 1–2 päeva kesta võivad. Seejuures muutub hingamislihaste halvamise tõttu inimese hingamine ja südame tegevus. Hingetõmbamine jääb algul hoopis seisma, mille põhjal inimene näost siniseks läheb ja ajuti surnusarnaseks saab, mispärast rahvas nähtust “koolesklemiseks” kutsub.

Kirjeldatud kujul ei ilmuta ennast langetõbi kaugeltki mitte alati, see tõbi on oma loomu poolest väga mitmekesine.

Teadus tunneb kolmesugust langetõbe: 1) päris langetõbi (genuine Epilepsie); 2) paigutine langetõbi (symptomatische Epilepsie, epilepsia Jacksoni); 3) hüsteeriline langetõbi (koolesklemine) (hystero-epilepsia).

Langetõvesarnaseid nähtusi sünnitavad ka nurganaiste krambid (eclampsia), niisama ka neerude haiguse tagajärjel vere sisse jäänud kuseollused (uraemia) — neil ei ole aga päris langetõvega midagi tegemist. Sääl kaovad krambid kohe, kui neerud paranevad.

“Krampide” käes vaevlevad tihti ka rinnalapsed esimeste hammaste ilmumise ajal. Neil on palju sarnasust päris langetõvega ja nad võivad ka mõnikord, väga harva siiski, päris langetõvena kestma jääda.

Vähem tähtsust on aga lastekrampidel, mis kergesti palaviku ja kõhuhaiguste ajal ilmuvad; nad kaovad ilma mingi tagajärjeta.

Nendest palaviku laste-krampidest täiesti lahus tuleb hoida muidu väga sarnased laste-krambid, mis ka palavikuga ilmuvad, aga pääaju-põletiku põhjusel — meningo-encephalitis. See haigus on väga tõsine ja sünnitab halvatust ja langetõbe. Suur hulk langetõbiseid on oma haiguse sellise lastehaiguse tagajärjel saanud. Sellest haigusest kõneleme paigutise langetõve põhjuste arutamise juures. Nüüd vaatleme ligemalt päris langetõve loomu ning selgitame esiotsa selle “püha haiguse” sünnitajaid põhjusi.