Читать книгу Mäss ja meelehaigus - Juhan Luiga - Страница 15

Nagu näha, on haigete ja iseäranis vaimuhaigete seisukord maal armetu. Ei ole tarvis arvata, nagu oleks ainult nimetatud valdades asjalugu paha — kogunisti mitte. Pole ühtegi valda, kus mitte sarnaseid ja enam või vähem viletsaid lugusid ei leiduks; ma ei taha aga siin pikemalt asja arutama hakata.

Nendes 11 kihelkonnas, mis ma läbi käinud, on 739 vaimuhaiget, Tartu maakonnas üldse 1037 vaimuhaiget ja langetõbist inimest. “Postimees” arvab ilmaaegu, et ma liiga laia mõõdupuuga vaimuhaigeid olen lugenud ja mõnegi vaimuhaigete kirja olen tähendanud, kes harilikku arvamist mööda päris “täie kaaluga” on.

“Postimees” eksib täiesti: ma olen ainult neid kirja pannud, kes tõesti ja kahtlemata haiged on, ning keda ka ümbrus, rahvas puuduliseks või haigeks peab, ning keda ka “Postimees” vaimuhaigete kilda seaks. Kõiki vaimuhaigeid ei olnud võimalik siiski üles otsida ja kirja panna. Täielikuma ja teravama kaaluga mõõtes oleks minu lugemise tagajärjed ikka hoopis teised!

Kui ma tõendan, et Tartu maakonnas 128 hinge kohta üks vaimuhaige või langetõbine tuleb, siis ei pruugi keegi veel kartma hakata, nagu ka lähemas tulevikus meil kõigil oma pääaju kindluse juures kahtlema hakata. Sugugi mitte! Tähendatud arv pole mitte suurem kui teistes maades, kus vaimuhaigeid hoolega on loetud. Zürichis tuli näiteks prof. Foreli lugemist mööda 1888. aastal 103 hinge kohta üks täitsa vaimuhaige. Bernis ja Luzernis ei olnud arvud palju vähemad. Iirimaal tuleb mineva-aastase sugugi mitte täielise lugemise põhjal üks vaimuhaige 170 hinge kohta. Šotimaal leidis üks tõsine teadlane koguni ühes nurgas 50 terve hinge kohta ühe vaimuhaige!

Rahva edenemisega hariduse ja majanduse põllul kahaneb vaimuhaigete arv.

Tulevikus, kus tervishoiulised ja toiduolud üle maa paremaks saavad, kus ühiseluline seisukord lahedamaks muutub — on kindlasti haiguste, iseäranis ka vaimuhaiguste vähenemist ja inimeste hingelise ja kehalise jõu tõusmist loota.

Välismaa kohta on praegusel ajal arvustik neid ütlusi tõendamas.

Nendest läbivaadatud 739 haigest on ühiskonnale kuritegude pärast kardetavad 37 nõdrameelset.

Ümber hulguvad ilma kindla asupaigata 72, kerjavad 34 haiget. 19 nõdrameelsel tüdrukul on lapsi olnud. 51 abielus elavat vaimuhaiget on lapsi sünnitanud.

Üksikutes “saunades” elab 42, iseäranis selleks ehitatud kuntrutes või sulgudes 21.

Köidetakse ajutiselt ehk alati 12 haiget. Vägivalla all, löömise ja kiusamise all kannatavad 13 haiget.

Kõikidest nendest läbivaadatud haigetest leidsin ainult 74, kelle seisukorda ma tõesti rahuloldavaks pidasin.

Kuritegudest, mida loetud vaimuhaiged korda saatnud, olgu nimetada: ematapmine, surnu väljakaevamine ja riisumine, majapõletamine, inimese tapmine, vargus ja lapsetapmine.

Vaimuhaiged kalduvad tihti kuritegevusele. On tähele pandud ja statistika najal tõendatud, et vaimuhaiged 6 korda enam kuritegusid toime saadavad kui niisama suur hulk terveid inimesi. Kui näiteks 1000 tervet inimest määratud aja jooksul 10 kuritööd ära teevad, siis teevad 1000 vaimuhaiget sellesama aja jooksul 60 kuritööd. Iseäranis meil, kus niipalju nõdrameelseid ümber uitab, on hädaoht selle poolest õige suur. Kuid tuleb küsida, mil viisil kõikide nende haigete eest hoolitseda, nii et see valdadele mitte liiga kalliks ei lähe ja haiged ometi kohast abi ja hoolt leiavad?

Loota on, et lähemas tulevikus nõdrameelsete haigemajaasutustes niipalju ruumi saab olema, et raskemaid ja värskemaid haigeid sinna ära mahutada võib. Minu arvamise järgi on nendes 11 kihelkonnas 739 vaimuhaige hulgas 186 niisugust, keda nimelt tuleks haigemajadesse mahutada, s.o. 500 elaniku kohta tuleb vaimuhaigete majas 1 ase muretseda, nagu seda ka Kraepelin Saksamaa kohta nõuab.

Umbes 200 loetud haigetest on enam ehk vähem töövõimelised ning võiksid peredes palga eest ülal peetud saada — korraldatud järelevaatamise all vallavalitsuse või muu asutuse poolt.

Nii jääks veel ometi ligi 300 haiget kihelkonnas üle, kelle ülespidamise need 45 vallavalitsust enam-vähem täiesti enese pääle võtma peavad, nendele valla piiris korralikku eluaset muretsedes.

Niisuguste vaimuhaigete olukorda tuleks vallavaeste seisuga ühes korraldada. Ma ei usu, et ühelgi julgust oleks tõendada, et meie vaestemajad niisugusel järjel, nagu nad praegu on, otstarbekohased oleksid, või et nad niisama ka oma ülesannet täita võivad. Küsimus on — kuidas asja parandada ja muuta?

On kindel, et see sugugi ükskõik ei ole, kas meie vanade ja nõrkade ja nõtrade eest hoolt kanname või mitte, ja kuidas meie seda teeme!

Inimsus ja hariduse nõuded teevad meile selle juba lihtsalt kohuseks.

Kes usuks siis ohtlikke töösid ja toimetusi, kus tihti elu ja tervis kaalu pääle panna tuleb, ette võtta, kui tead, et hädaliseks jäämise korral sind aia äärde visatakse kui katkenud saabast!?

Aga just niisugused julged ettevõtted, kus tervis ja vara pandiks pannakse — aitavad inimesi ja seltskonda edasi enam, kui kohmetud ja jänesekartuses ettevaatlikud sammud ühtekokku!

Pääpuuduseks senise valla vaeste hoolekandmise asjus oli: 1) et hoolekandmine ilma ühegi plaanita väga levinud on, 2) et vaestemajade ning üleüldse hoolekandmise asjus ühtki järelevaatamist ega kontrolli ei ole, 3) et inimliku elu tingimusi vaeste ja nõrkade juures vallavalitsuste poolt mitte tarvilikuks ei peeta.

Vaatame, kuidas hoolitseb näiteks Raadi vald oma vaeste ja nõrkade eest.

Raadi vallas on 1108 maksjat, ühtekokku 4702 hinge. Vallas on 139 vaest, kellele vald abi annab, 46 nendest elavad valla 3 vaestemajas.

Puhtas rahas jagab vald vaestele 1130 rubla välja; vaestemajade parandamine ja kütmine ja muud kulud — 300 rubla. Ligi 500 makstakse haigemajasse aastas, teine 500 vaimuhaigemajadesse.

Nagu näha, ei ole need kulud, mis hoolekandmine nõuab, vallamaksude kohta mitte sugugi väikesed; nendest ei oleks aga kahju, kui nad tõesti midagi ärataks ja kergitaks.

Peab vaestemaja oma kohuseid täitma, siis pole sellest küllalt, kui neli majaseina olemas on, vaid vaestemaja juures peab terve maja- ja peretalitus olema. Laut, ait, söögikoda, tarvilised majariistad, saun — ilma nendeta ei saa hulk inimesi maal mitte ära elada. Selge on aga ka, et Raadi vallal niisugust majatalitust ja ülevalvamist kolme vaestemaja juures sisse seada liig kallis tuleks maksma — see võiks terve valla vaeseks teha. Kuidas siis asja parandada?

Vald ehitagu kolme puuduliku ja viletsa vaestemaja asemel üks täieline ja laiendatud majatalitusega. See ei tuleks kallim, oleks aga kõigiti kasulikum. —

Hiljuti kõnelesid ajalehed, et valdadel tulusam oleks endale maad omandada kui oma rahakapitali vähese intressiga krediit-kassades hoida.

Minule meeldis see mõte väga ja pean teda asjakohaseks.

On vallal võimalik maakohta omandada — siis võiks vaeste ja haigete hoolekandmist näiteks järgmisel viisil korraldada.

Raadi vald — või mõni teine vald — ostab või rendib omale maakoha keskmise talu suuruses. Selle talukoha annab ta ühele osavale ja hoolikale perele talitada — tingimusega, et see rendi asemel vaeseid üleval peaks, nende järele vaataks — haigete ja nõrkade eest korralikult hoolitseks. Vaeste elumajad peaks muidugi vald ehitama, majade korrashoidmine oleks rentniku asi.

Vaesed ja nõdrameelsed, kes tööd teha jaksavad, tuleb talus tööle avatleda, ilma sundimiseta, nendele äratehtud töö eest parajat tasu andes.

Kui palju tööjõudu praegustes vaestemajades kaotsi läheb — seda on päris hale näha. Ilma tööta jäävad inimesed hooletuks, nii et meie praegustes vaestemajades õiglase nõrkuse kõrval palju laiskust ja vedelemist leiame.

Ei maksa pikemalt arutama hakata, kuidas niisugune asutus sisse seada tuleks. Kui asutust võimalikuks peetakse — sisseseadmine oleks kergem korraldada.

Ühtekokku mahutades võib palju odavamalt ja otstarbekohasemalt vaeste eest hoolitseda kui lahus.

Niiviisi oleks väga hästi võimalik vaimuhaigeid, keda omaksed ei jaksa pidada ega toita, valla kulul inimlikul viisil ülal pidada.

Kui valdadel sarnaste asutuste sisseseadmine alguses kalliks läheks, ei oleks sugugi ülekohus maakassast asutuste hääks toetust paluda.

Kas ühel või teisel viisil — aga oleks tõesti aeg, et vaeste ja nõrkade hoolitsemist valdades hakataks paremale järjele seadma! Siin on tööpõld, kus talurahva komissarid oma korraldamise annet ja tööhimu kõrgesihilise ja tänuliku tagajärjega üles näidata võivad.