Читать книгу Mäss ja meelehaigus - Juhan Luiga - Страница 6

Juhan Luiga teosega “Mäss ja meelehaigus” alustab kirjastus “Ilmamaa” raamatusarja “Eesti mõttelugu”. Sama nime kannab ka raamatusarja väljaandmise toetamiseks loodud sihtkapital. Sari hõlmab sadakond autorit väljaspool ilukirjandust. Need on esseistid, kirjandusloolased, kunstiteadlased, poliitikud, rahvateadlased, mõtteteadlased, teoloogid, õigusteadlased, riigimehed, keeletargad jpt. Need on klassikud ja kaasaegsed — sajandi algusest tänapäevani, sekka veelgi varasemaid suurvaime.

Kirjastuse soov on suunata “Eesti mõtteloo” raamatuid kõigi koolide ja väiksemate asulategi raamatukogudesse. Olid ju kultuuritahtelised vallavanemad need, kes aastal 1993 seisid “Eesti mõtteloo” sihtkapitali loomise juures, on ju paljudest maanurkadest esimesed annetused laekunud. Raamatusarja väljaandmise kiirus ja koguni saatus sõltubki suurel määral majanduslikust alusest, s.t. sihtkapitali enese kasvamisest ja arengust.

“Eesti mõtteloo” sarja esimesed teosed on:

Juhan Luiga “Mäss ja meelehaigus”,

Jaak Rähesoo “Hecuba pärast”,

Rudolf Tobias “In puncto musicorum”,

Uku Masing “Pessimismi põhjendus”;

ettevalmistamisel on Karl Ristikivi, Jüri Talveti, Johannes Käisi, Jaan Puhveli teoste ning Juhan Luiga II köite käsikirjad. Ja nõnda edasi.

Kirjastus loodab sarja edenedes koondada noori loovaid jõude, kes iga uue raamatu ettevalmistamisel ületavad eelmiste editsioonilisi puudujääke (millest kirjastus on teadlik), kuid säilitavad siiski teatud rahvaliku ilmingu (mis on taotlus).

Kaua pidas eestikeelne kultuur kaitsesõda nõukogude imperialismi venestussurve vastu. Selle surve taandumisel nüüd kaotas eestikeelne kultuur Euroopasse astumise “lävel” ja “üleilmse amerikaniseerumise” lainevalli all korraks oma pea, oma uhke, iseteadva enesetunde. Olgu raamatusari “Eesti mõttelugu” peegliks, milles iga lugeja näeb oma rahva ja oma enesegi vaimu ilusamaid, selgemaid — mõtlikke näojooni.