Читать книгу Personalijuhtimise käsiraamat (2020) - Koostaja: Kadi Tamkõrv - Страница 8

Tehnoloogiliste muutuste keskmes on infotehnoloogiliste lahenduste ja tehisintellekti üha ulatuslikum kasutuselevõtt ja kiire areng. Tööelu vaates püütakse ennustada, millised tööd asendatakse tehisintellekti poolt täielikult, millised osaliselt ja millised jäävad inimese teha. Üldiselt ollakse seisukohal, et loomingulised ja kognitiivseid oskusi eeldavad tööd jäävad inimese kanda, samas kui täieliku automatiseerimise juures kujunevad ulatuslikuks inimese ja masina ühist panust eeldavad ülesanded (Bain, 2017) (vt joonis 2). Robotitega kõrvuti töötavad kobotid (cobot). Kobotite populaarsust toetavad McKinsey jaekaubanduse põhjal tehtud arvutused, mille kohaselt maksab töötaja täielik asendamine 20–30% tema aastapalgast, samas kui täiendavate oskuste omandamisele koostööks tehisintellektiga kuluks vaid 10% (Belgey, 2019).

Automatiseerimisest räägitakse Euroopas ja Põhja-Ameerikas praegu rohkem kui seda reaalselt tehakse. McKinsey andmetel pole rohkem kui 40% vastavate piirkondade tippjuhtidest oma ettevõttes automatiseerimisprogramme veel algatanud (Gomez, 2019). Eesti ettevõtete tagasihoidlikud investeeringud arendustegevusse (Statistikaameti andmetel vähem kui 3% SKPst) lubavad arvata sama.

Pikemas perspektiivis muutub tehnoloogia siiski odavamaks ja vajadus lihttöö järele asendub vajadusega inimeste järele, kes oskavad tehisintellekti luua, seadistada ja sellega koos töötada. Juba lähitulevikus on edukamad töötajad, kes võõrkeele oskuse kõrval valdavad ka mõnda arvutikeelt ehk oskavad süntaksit vähemalt lugeda kui mitte ise luua. Varasemate tööstusrevolutsioonide kogemus lubab eeldada, et tööd ei jää vähemaks, kuid selle iseloom ja tarvilikud oskused muutuvad. Võtmeküsimus on, kas automatiseerimise tulemusena töö kaotavad inimesed suudavad ümber õppida innovatsiooni tulemusena tekkivate ülesannete täitmisele?

Joonis 2. Inimese ja masina koostöö tehisintellekti ajastul

Daugherty ja Wilson, 2018