Читать книгу Personalijuhtimise käsiraamat (2020) - Koostaja: Kadi Tamkõrv - Страница 9

Demograafilised arengud mõjutavad organisatsiooni jaoks saada oleva inimkapitali hulka ja kvaliteeti – oskuseid ja teadmisi, mida inimesed on aja jooksul omandanud ja valmis panustama ühiskonna hüvanguks.

Erinevad allikad kinnitavad kvalifitseeritud tööjõu puuduse süvenemist, viidates nii inimeste arvukusele kui oskuste vastavusele tööandjate ja ühiskonna vajadustele. Globaalses plaanis räägitakse üha enam vajadusest suurendada arengumaades riiklikul tasemel investeeringuid inimeste tervisesse ja haridusse. Maailmapanga raportite kohaselt võidavad tehnoloogia arengust rohkem riigid, kes investeerivad laste haridusse ja elanikkonna tervisesse. Sahara-taguse Aafrika elanikkond on küll kasvava arvukusega, kuid panus maailma majanduse kasvamisse läbi tööjõu tootlikkuse on kehva hariduse ja tervise tõttu praegu veel madal (World Bank Group, 2019).

Euroopa ja Eesti elanikkond kahaneb ja vananeb. Tööjõud tervikuna lähema kümne aasta jooksul kasvab, kuid mitte noorte tulijate, vaid vanade olijate arvelt. Mõistet „teine lapsepõlv“ kakskümmend aastat tagasi veel ei tuntud. See on periood lapsepõlve ja täiskasvanuea vahel (eluaastad 18–29), mil elatakse jätkuvalt vanematekodus ega mõeldagi töö või oma kodu ja pere loomise peale. Levinud on ka mõiste „teine noorus“, mis kajastab hinnanguliselt eluaastaid 55–74, kus soovitakse jätkata töötamist osalise või ka täieliku tööajaga. Paraku töötavad Merceri andmetel just eakad inimesed sellistel ametikohtadel, mida on lihtsam automatiseerida (Mercer, 2019). Seega on ühiskondlikus plaanis võtmetähtsusega eakate inimeste ümberõpe ja hoidmine aktiivses tööjõus.

Erinevate põlvkondade esindajate eduka koos töötamise tagab keskendumine ühistele huvidele ja vajadustele. Merceri uuringu kohaselt on kõigi põlvkondade esindajad enim huvitatud kindlustundest töökoha säilimise suhtes (vt joonis 3). Muudeski valdkondades on soovid ehk oodatust sarnasemad. Võib oletada, et pikem tööelu ja sarnaste tehnoloogiliste lahenduste kasutamine pigem vähendavad kui suurendavad põlvkondade vahelisi erinevusi. Internet ei ole enam noorte privileeg ja nutitelefon ei küsi kasutamiseks vanust. Töö korraldus ja tasupaketid muutuvad küll individuaalseteks, kuid erisuse põhjuseks on isiklikud eelistused, mis ei pruugi põhjuslikult olla seotud vanusega.

Vanusest tähtsam on inimese suutlikkus kiiresti juurde ja ümber õppida, rakendades suurepärast suhtlemisoskust, kriitilist mõtlemist ja digioskusi keeruliste probleemide lahendamisel. Edukat ümberõpet toetavad haridustase ehk õppimisele pühendatud aastad ja elu jooksul omandatud õpiharjumused.

Joonis 3. Erinevate generatsioonide jaoks olulised aspektid töökoha juures