Читать книгу Uneliivamees - Ларс Кеплер - Страница 13

LÄBI ÖISE TALVEMAASTIKU kihutab kaubarong. Traxxi vedur veab järel ligi kolmesaja meetri pikkust vagunirodu.

Kabiinis istub vedurijuht Erik Johansson. Ta käsi puhkab kontrollkangil. Masinaruumist ja relssidelt kostev mürin on rütmiline ja monotoonne.

Esilaternate valgusest moodustub tunnel, kust paiskub vastu lund. Ülejäänu on pimedus.

Vårstat ümbritsevast suurest kurvist väljudes tõstab Erik Johansson jälle kiirust.

Ta mõtleb, et lumetolmu on nii palju ja hiljemalt Hallsbergis tuleb aeglusti kontrolliks peatus teha.

Kaugel eemal udu sees hüppavad raudteetammilt alla kaks hirve ja jooksevad valgele põllule. Maagilise pehmusega liiguvad nad läbi lume ja kaovad öösse.

Pikale Igelsta sillale lähenedes mõtleb Erik, kuidas Sissela temaga mõnikord sõidule kaasa tuli. Nad suudlesid igas tunnelis ja igal sillal. Nüüdsel ajal ei taha naine vahele jätta ühtegi joogatundi.

Erik pidurdab ettevaatlikult, möödub Hallist ja libiseb kõrgele sillale. Tuleb selline tunne, nagu ta lendaks. Laternate valguses keerleb ja pöörleb lumi, mis jätab mulje, justkui oleks maa ja taevas kohad vahetanud.

Vedur on jõudnud silla keskele, kõrgele Hallsfjärdeni jäise pinna kohale, kui vedurijuht Erik Johansson märkab udu sees rappuvat varju. Rööbastel on inimene. Erik laseb kõvasti signaali ja näeb, kuidas kuju teeb suure sammu, vastasrajale.

Rong tormab väga kiiresti. Poole sekundi jooksul on mees vedurilaternate valgussõõris. Ta pilgutab silmi. Surnud näoga noor mees. Riided kõhnal kehal rappuvad, siis on ta kadunud.

Erik ei adu, et ta pressis pidurit ja et veerem aeglustab kiirust. Kostab metalset kõminat ja kraapimist ja ta ei tea, kas ta on noorele mehele otsa sõitnud.

Ta väriseb, tunneb, kuidas adrenaliin läbi keha sööstab, ja helistab hädaabitelefonile.

“Ma olen vedurijuht ja sõitsin just praegu Igelsta sillal mööda ühest inimesest … ta oli keset rööpaid, aga ma ei usu, et ma talle otsa sõitsin …”

“Kas keegi on vigastatud?” küsib häirekeskuse operaator.

“Ma ei usu, et ma talle otsa sõitsin, ma nägin teda ainult paar sekundit.”

“Kus te teda täpselt nägite?”

“Keset Igelsta silda.”

“Rööbastel?”

“Siin muud ei ole kui rööpad, see on raudteesild …”

“Kas ta seisis paigal või läks mingis suunas?”

“Ma ei tea.”

“Mu kolleeg teavitab just Södertälje politseid ja kiirabi. Rongiliiklus tuleb peatada.”