Читать книгу Uneliivamees - Ларс Кеплер - Страница 17

UKS LAJATAB VASTU betoonseina ja põrkab tagasi. Joona läheb salve vahetades kõrvalruumi. Kaheksa inimest pööravad pilgud ekraanilt tema poole.

“Esimese lasuni läks kuus ja pool sekundit,” ütleb üks.

“Liiga palju,” vastab Joona.

“Aga Markus oleks püstolist kiiremini lahti lasknud, kui küünarnukk oleks päriselt tabanud,” arvab pikk kiilaks aetud peaga mees.

“Jah, sealt sa oleks aega kokku hoidnud,” naeratab naisülemus.

Juba paistab ekraanilt stseeni kordus. Joona pingul õlalihased, ette suunatud pehmed liigutused, silma ja sihiku jooned päästikule vajutamise hetkel.

“Kuradi äge ikka,” ütleb rühma juht ja surub peopesadega hoogsalt lauale.

“Mendi kohta,” lõpetab Joona.

Nad naeravad, nõjatuvad taha ja rühma juht sügab punastades ninaotsa.

Joona Linnale ulatatakse klaas mineraalvett. Ta ei tea veel, et varsti lööb tuletormina lõkkele see, mida ta kardab. Veel ei aima ta bensiinimere poole hõljuvat tillukest sädet.

Joona Linna õpetab kiirreageerimisrühmale Karlsborgi kindluses lähivõitlust. Instruktorina ei ole ta väljaõpet saanud, aga käsitletavates võitlusmeetodites on temal arvatavasti kõige enam praktilisi teadmisi kogu Rootsis, sellepärast ta siin juhendab. Kaheksateistkümneaastasena teenis Joona just Karlsborgis aega dessantlangevarjurina ja pärast baasõpet värvati ta uude eriüksusse, mis täitis operatiivülesandeid, mida ei saanud enda peale võtta tava- või relvaüksused.

Kaitseväest läks Joona politseiakadeemiasse õppima juba ammu, aga ikka juhtub, et ta näeb unes oma dessantväelase elu. Ta on tagasi transpordilennukis, kuuleb kõrvulukustavat müra ja vaatab hüdraulilisest luugist välja. Kaugel all libiseb halli ristina üle kahvatu vee lennuki vari. Unenäos jookseb ta mööda rampi alla ja hüppab külma õhku, kuuleb, kuidas tuul langevarjunöörides vilistab, tunneb, kuidas rakmed jõnksatavad ja keha ette kukub, kui langevari lahti läheb. Vesi läheneb kohutava kiirusega. Kaugel all hüpleb lainetel vahtu pritsides must kummipaat.

Madalmaades sai Joona väljaõppe lähivõitluses, kus kasutatakse nuge, tääke ja püstoleid. Teda treeniti ära kasutama vahelduvat keskkonda ja tarvitama uuenduslikke löögiviise. Need moodustavad erivormi heebreakeelse nimega Krav Maga lähivõitluse tehnikate süsteemist.

“Tähendab, selle olukorraga alustame ja siis teeme seda päeva jooksul muudkui keerulisemaks,” ütleb Joona.

“Kas tulistame kahte isikut ühe kuuliga?” naeratab kiilaks aetud peaga pikk mees.

“See pole võimalik,” vastab Joona.

“Meie oleme kuulnud, et sina said sellega hakkama,” väidab naine uudishimulikult.

“Ei-ei,” naeratab Joona ja tõmbab sõrmedega läbi säbruliste blondide juuste.

Põuetaskus heliseb telefon. Numbri järgi tunneb Joona ära, et helistaja on Nathan Pollock keskkriminaalpolitseist. Nathan teab, kus Joona on, ja lubas helistada ainult siis, kui asi on tõesti tähtis.

“Vabandage mind,” ütleb Joona ja võtab kõne vastu.

Ta joob vett ja kuulab, esmalt naeratades ja siis tõsiselt. Äkki läheb ta näost valgeks.

“Kas Jurek Walter istub ikka kinni?” küsib ta.

Joona käsi väriseb nii kõvasti, et ta peab veeklaasi lauale panema.